Hingamispäeval, 15. juunil jõuab kogudustesse maikuu Meie Aeg. Seekord on ajakirja fookuses õnnelikkus kristlase elus.
Marta-Liina Põldaru kirjutab õnnest ja selle tagamaadest: „Enda loomuse ja kasvatuse poolest olen eksinu kõrbes, kes nuriseb ka veel väiksemate ebamugavuste üle kui vee puudumine. Minu areng inimeseks, kes rõõmustab Jumalast ka keset suurimat depressiooni ja kurbust, on olnud areng.” Ta jõuab tõdemuseni: “Jumala rõõmu leidmiseks olen pidanud õppima, kuidas mitte lasta oma emotsioonidel enda üle valitseda. See ei tähenda, et ma ei tunneks emotsioone või ignoreeriksin neid, vaid pigem õppisin, kuidas mitte lasta neil oma usku kõigutada.”
Annely Kaasik mõtiskleb kaasa: “Millegi kasvatamiseks, üles ehitamiseks kulub seevastu palju aega ja energiat ning hulgaliselt ressursse. Endas rõõmu kasvatamiseks samuti. Ma pean seisatama ja endalt küsima, millal kadus mu rõõm. Kuhu jäi selline rõõm, mis on püsiv ja peab elutormides vastu? Sisemine rõõm ei ole ainult naeratus, mis välja paistab, see ei ole ainult kerge tunne, milles ei ole kurbust. Minu arvates on sisemine rahu rahulolu oma eluga – see on oskus näha põhjuseid tänulikkuseks seal, kus need esmapilgul murekoorma alt välja ei paistagi.”
Veebruaris sai 100-aastaseks Tallinna koguduse õde Lea Kõrgend. Intervjuus ajakirjale räägib ta rõõmsameelselt oma minevikust, aga ka olevikust: “Kui ma öösel ei saa magada, siis tasakesi laulan. Ikka ehmatan, kas kuuleb ka keegi. Mul on nüüd vana jäme hääl. Mulle, jah, sõnad… Mis üldse tõmbab laulma, on minu emakene – kui ilusti ta laulis. /---/ Meil on Piiblis kõik ette öeldud, mis tuleb, mis on. Mul ei ole midagi saladuses. Sa vaata, kuidas ta läheb.”
Seekordse “Raamatukoi” rubriigi tarvis luges Krõõt Lõbus raamatut “Eeva laul” ja kirjutab: “Ma tahaks kuulda pala, mida neiu kaanel mängib ja millest raamatulehed põgusalt ka jutustavad. Kuigi raamatu pealkiri viitab, et muusika võiks olla raamatu keskne teema, siis pean teid kurvastama: ta on küll läbiv, aga mitte peamine fookus loos. Samas olin liigutatud iga kord, kui Eeva laul taas end ilmutas, ja soovin, et autor oleks julgemalt ehitanud tegelaste võitlusi, kahetsusi ja südamevalu Eeva laulu najale.”
Ly Kaasik vaatab iseendasse: “Enesega lähemalt tutvumine eeldab aga väga palju ausust ja julgust. Inimene, kes vaatab iseendasse, leiab sealt palju niisugust, mis ei sobi kuidagi kokku kuvandiga tsiviliseeritud ühiskonna liikmest, saati siis heast kristlasest.” Meie Aja ajaloorubriigis toome lugejani artikli 1934. aasta ajakirjast, kus on juttu Pariisi ehitatavast tornist. Mis on sellest ideest saanud tänaseks?
“Kirjakoha” rubriigis on vaatluse all 1. tessalooniklaste kirja algus. “Paulusel ja ta kaaslastel oli Tessaloonika koguduse pärast hea meel nende usu, armastuse ja lootuse pärast. Kui Paulus elaks tänapäeval, siis sooviksin, et meie kogudust meenutades oleks tal ka meist hea meel. Teades, et nende tublidus ei tulnud mitte nende isiklikust võimekusest, vaid Jumala käest, tänasid Paulus ja ta kaaslased selle eest Jumalat.” Nii kirjutab Heino Lukk.
Ajakirjas jätkub Galina Lõhmuse lugu elust võõrsil. Samuti on esindatud kõik teised rubriigid, Silmatera on seekord kokku pannud Tartu koguduse lasteõpetajad.
Ajakirja artikleid saab lugeda ka veebis ning paberajakirja saab osta ja tellida kohalikest kogudustest. Meie Aeg maksab 5 eurot.
In English