Noortelaager oli suhetekeskne. Täiendatud Petty ja Nu kommentaaridega

17.–22. juulil toimus Samlikul Rõõmusaare laagrikeskuses noortelaager, mis kandis pealkirja „Jumal, mina, sina. Taeva poole teel“. Laagri teemaks olid mitmesugused suhted: pereliikmetega läbisaamine, abikaasa valimine, Jumalaga koos olemine ja iseenda tundmaõppimine. Neid teemasid käsitleti nii nädala jooksul toimunud töötubades kui ka hommikustes piiblitundides ja õhtustes jutlustes.

Noortelaagrisse on traditsiooniliselt kutsutud külaliskõnelejaid ning sel aastal oli kõnelejateks noor abielupaar Inglismaalt: Petronellah Tsitsi Kunzwa ja Nuetey Amu Ayeh (lühemalt Petty ja Nu). Lisaks aktiivsele kaasalöömisele oma koguduse töös tegelevad nad ka internetipõhise misjonitööga ja Petty evangeelse sisuga sotsiaalmeedialehekülgedel on mitu tuhat jälgijat. Mõlemad kõnelejad oskasid väga hästi suhestuda igas vanuses noortega ja nii mõnegi laagris osaleja jaoks olid just nemad nädala parim osa. „Kõnelejad, veetegevused ja filmiõhtu,“ vastas Epp Randlepp, üks laagri korraldajatest küsimusele, mis noortelaagris kõige rohkem meeldis.

Hea mulje oli vastastikune. Petty ja Nu sõnul olid noored „parim osa laagri juures. Kuna see oli väike laager, oli tore igaüht isiklikult tundma õppida ja päriselt suhteid luua. See oli väga südantsoojendav.“ Samuti meeldis kõnelejatele reis Eestisse. Petty on oma õpingutega seoses varem Leedus elanud, seetõttu tundis ta end Eestis üpris koduselt. „Eesti tundus väga tuttavana ja ma olin meeldivalt üllatunud, et siin on nii ilus.“ Lisaks laagris viibimisele jõudsid Petty ja Nu veidi tutvuda ka vaatamisväärsustega. „Tallinna linna oli tore avastada. Me armusime Tallinna vanalinna ja loodame väga, et saame seda taas külastada. Samuti nautisime väga rikkalikku loodust. Need kaks asja jäid eriti silma.“

Kui osalejate jaoks tähendab laagriks ette valmistumine enamasti eelmisel õhtul asjade pakkimist, siis korraldajate, sealhulgas kõnelejate ettevalmistustööd algasid juba tükk aega varem. „Laagriks valmistumine võttis palju palve- ja õppimisaega,“ meenutasid Petty ja Nu. „Eriti selles osas, mis puudutas kõnesid ja piiblitunde. Soovisime tõsiselt, et me räägiksime Pühast Vaimust juhituna ning annaksime noortele võimaluse kohtuda Jeesusega – mõne jaoks on see võib-olla esimene kord. Oli imeline näha, kuidas noored kaasa lõid ja Jeesust oma elus kogesid.“

Esmaspäev kulus peamiselt laagripaika jõudmise ja enda sisseseadmise peale ning õhtupoole oli laagrilistel võimalus kõnelejatega tutvuda, seltskonnamänge mängida ja üheskoos aega veeta. Teisipäeval algas programm aga täie hooga. Kuna suhete osas huvitab noori enamasti kõige rohkem see, kuidas endale sobivat abikaasat leida, pandi ka laagris üsna palju rõhku paarisuhtele. Samas rõhutasid kõnelejad korduvalt, et kellegagi õnnelikult ja rahuldustpakkuvalt koos elamiseks on esmalt vaja tundma õppida iseennast ning hoolitseda enda ja Jumala vahelise läbisaamise eest. Seetõttu keskenduti teisipäeval nii Nu korraldatud piiblitunnis kui ka Petty õhtuse kõne ajal hoopis enda identiteedi leidmisele ja kristlase suhtele Jumalaga. Päeva jooksul toimusid ka töötoad – Ly Kaasik rääkis kirjanduslike arhetüüpide näitel inimsuhetest lugudes, Annely Kaasik jagas mõtteid emotsionaalse vägivalla äratundmise ja vältimise kohta, Epp juhendas kunstitöötuba, kus sai lambipirnide peale pilte maalida, ning Toivo ja Väino Kaasiku eestvedamisel võeti lahti ja pandi uuesti kokku muruniiduki mootorit.

Kolmapäevaseks põhiteemaks olid meeste ja naiste rollid suhtes ning seetõttu toimus piiblitund kahes rühmas. Noormehed uurisid Nu juhendamisel, millised on mehe ülesanded pereelus, ning neiud rääkisid koos Pettyga sellest, missugused peaksid olema naise omadused ja iseloomujooned. Piiblitunnile järgnes töötuba, kus Priidu Ellam, politsei- ja piirivalveameti põhja piirkonna kaplan, kõneles oma tööst ning seal ette tulevatest raskustest ja toredatest kogemustest. Töötoa lõpuks said kõik osalejad paarides harjutada kaplanitööd – oma sõbra ärakuulamist ning talle vajadusel nõu andmist. Pärast lõunasööki rääkis Ivo Käsk sellest, kuidas mehed ja naised üksteisest erinevad ning millega tuleks mõlema soo esindajatel suhtes olles arvestada. Õhtusel jumalateenistusel kõneles Petty piibellikest ja ilmalikest suhteprintsiipidest ning selgitas, kuidas need suhetes eri viisil avalduvad.

Kui siiani oli piiblitundides, kõnedes ja töökodades pandud üsna palju rõhku iseenda tundmaõppimisele ja enda isikliku suhte arendamisele Jumalaga, siis neljapäeval jõuti selleni, mida oma kaaslase juures otsida ja märgata. Piiblitunnis arutleti Aabrahami sulase ja Rebeka näitel, mis on kõige olulisemad omadused, mida vastassugupoole juures tähele panna, ning enne lõunat rääkis Petty oma töötoas soolisest identiteedist. Pärastlõunal algasid jõe ääres juba eespool mainitud veemängud, mida korraldas Mairo Marmor. Osalejad said üksinda ja võistkondade kaupa süstaga üle jõe sõita ning katsetada lisaks tavalistele aerudele ka kätega või koost lahti võetud aerudega sõudmist. Peale selle prooviti ära aerulaua ehk SUP-lauaga sõitmine; enamiku võistlejate jaoks oli see esimene kord aerulauaga sõita. Võistlustega käis loomulikult kaasas palju vettekukkumisi (ja teiste vettelükkamisi) ning esmapilgul pea võimatuna näivaid ülesandeid – näiteks keset jõge aerulaual kukerpalli tegemine või jooksu pealt aerulauale hüppamine ja sellel tasakaalu hoides üle jõe liuglemine. Kuna tuul oli päikeselisele ilmale vaatamata üpris jahe, kogunes enamik võistlejaid pärast veemänge ennast tünnisauna soojendama.

Reedese piiblitunni ja jutluse peamine teema oli Jumala-keskne paarisuhe ning näitliku materjalina uuriti Joosepi ja Maarja suhet enne Jeesuse sündi. Nii Nu juhendatud piiblitunnist kui ka Petty jutlusest selgus, et abikaasade jaoks on väga tähtis panna abielus paika ühised sihid ning uurida koos Piiblit ja palvetada, et olla teadlik teineteise vaimulikust arengust. Kuna kristliku abielu – ja üldse kristliku elu – tähtis külg on misjonitöö, võttis kõige suurema osa päevasest programmist enda alla misjoniprojekt, mille eesmärk oli tutvustada Türi linna elanikele adventkogudust. Aleksandr Tsugai eestvedamisel pakiti kokku puuviljatopsid, millele kleebiti omakorda Türi adventkoguduse aadress ja kontaktandmed. Enne Türile sõitmist kahtles küll nii mõnigi, kas 250 puuviljatopsi ära jagada ei ole mitte natuke liiga suur ettevõtmine, aga kohapeal selgus, et puuvilju oleks võinud rohkemgi olla. Paljudel inimestel, keda misjoniprojekti käigus kohati, oli maiuse üle väga hea meel ja nii mõnigi tahtis rohkem teada kiriku, usu ning Jumala kohta.

Nädala jooksul keskenduti piiblitundides ja õhtustes kõnedes valdavalt suhetele üksikisiku tasandil. Hingamispäevases jutluses viis Petty aga eelnevalt käsitletu hoopis kõrgemale tasemele ning võrdles mehe ja naise suhet armastusega Jeesuse ja kiriku vahel. Üheks olulisimaks mõtteks oli see, et just nagu Kristus on andnud koguduse eest oma elu ja kogudus vastab sellele omapoolse kuulekusega, nii peaks ka abielus valitsema armastus ning vastastikune eneseohverdus ja alistumine. Pärast jumalateenistust vastasid Petty ja Nu suhteteemalistele küsimustele, mida laagrilised olid saanud terve nädala jooksul anonüümselt kirjutada. Sellele järgnes töötuba, mida korraldasid Epp Randlepp ja Mia-Mercedes Orgla. Töötoas arutleti kirjanduses levinud kangelase teekonna motiivi näitel selle üle, mil määral on iga inimene oma elu kangelane ning missugustes aspektides tuleks kõrvale astuda ja tunnistada Jeesuse kangelaserolli. Enne laagri lõppu võisid osalejad käia lühikesel palvematkal, kus sai nii nädalaga kogunenud muljed selgemaks mõelda kui ka mõtiskleda oma elu üle üldiselt.

Rõõmusaarele tulnud noored tundusid laagriga väga rahule jäävat. Huvitavate tegevuste ja uute teadmiste kõrval toodi positiivse küljena välja ka teised laagrisviibijad. „Ma kahjuks laagris väga kaua ei olnud,“ ütles Mia, „aga laupäevane jumalateenistus meie kõnelejatega oli väga tore. Ja mulle meeldis laagri korraldamise poole pealt see, et kui oli mingi jama, siis kõik tegid omavahel koostööd ja suudeti kiiresti uus lahendus leida, nii et midagi katki ei jäänud.“ Kõige olulisemaks peeti aga Jumala ligiolu ja Tema paremat tundmaõppimist. Peakorraldaja Krõõt Lõbus võttis enda laagrikogemuse kokku sõnadega: „Tundsin, et laager oli väga Jumalast juhitud ja Tema kohalolu oli selgelt tunda. Loomulikult valmistas mulle kõige rohkem rõõmu see, kuidas noored oma elu Jumalale pühendasid ja innukalt Piiblit uurisid.“

Petty ja Nu panid noortele südamele, et laagris saadud kogemused ja teadmised ka edaspidisesse ellu kaasa võetaks. „Enne kui sa kellegi teisega suhet alustad, loo esmalt suhe Jumalaga. Õpi Jeesust tundma oma Issanda ja Päästjana ning püüa tõeliselt mõista Tema Sõnas olevaid tõdesid Tema iseloomu kohta ja sinu enda identiteedi kohta Temas. Sellelt aluselt saad ehitada terveid ja hästitoimivaid suhteid.“