Pärnu kogudus 115

Mai viimasel hingamispäeval, 27. mail saadi Pärnus kokku, et tähistada adventkoguduse 115. aastapäeva. Koguduse pastor Andres Ploompuu vastas küsimuse peale, mis oli seekordse aastapäeva moto, et motot ei olnudki valitud, sest peamiselt tullakse kokku, et tähistada aastapäeva ja kokku saada.

Aastapäeva jumalateenistusel tervitasid kogudust seal teeninud pastorid. Andres esitas küsimuse, miks üldse kogudus aastapäeva tähistab. „See aastapäev ei ole eesmärk iseeneses. Mis on selle tähistamise väärtus?“ Küsis Andres ja vastas ise: „Me ei tule kokku mõttega, et millal ometi saame tähistada 150. või 200. aastapäeva. Elu on nii, et keegi meist ei soovi vanemaks saada, see ei ole eesmärk iseeneses, aga see juhtub. Piibel räägib, et meie visioon on jõuda sinna, kus aastaid enam ei loeta. Aga praegu tähistame selle pärast, et nende aastate jooksul on loodud ühist ajalugu ja palju väärtust, mida soovime edasi kanda. Oleme põlvkondade jooksul jaganud ühist usku ja lootust ja loonud väärtust selles kohas, kus inimesed on Jumalat teeninud.“ Nii saadigi kokku, et nostaligiliselt minevikku meenutada ja mõelda ka sellele, kuhu üheskoos teel ollakse.

Jumalateenistusel teenisid muusikaga Ootuse koor ja Aita Kaaver. Liidu tervitused andis edasi peasekretär Virve Toom. Pärast jumalateenistust ja ühist lõunasööki mindi koos avastama Pärnu vanalinna ning jalutati ka mere äärde.

Kui aastapäeval meenutati palju olnut, siis praegust kogudust kirjeldab Andres kui perekeskset ja samas põlvkondadeülest. „Mulle meeldib see, et meil on kõik vanusegrupid esindatud. Kui mõnel pool on murekoht, et kogudus on vana või ei olda rahul, et on liiga palju noori, siis meil on palju mitmekesisust ja selle üle võib kindlasti rõõmu tunda. Teise külje pealt – meie read on kõvasti hõrenenud, see teeb kurvemaks. Suure nostalgiatunde tekitas aastapäeval ka see, et kirik oli puupüsti rahvast täis ja pingiridade vahel oli ka veel toole ja osa rahvast seisis püsti. Sellist pilti muidu Pärnu koguduses ei näe,“ jutustas Andres. „Samas on tore näha järelkasvu ja et on inimesi, kelle jaoks kogudus ja koos Jumala teenimine on olulised.“