Olin alles hiljaaegu päris augus. Rõõm ja teotahe olid nii kadunud, et vajasin midagi, mis mind natuke ärataks või raputaks või muudaks kuidagimoodi minu vaadet elule. Kõik tundus äkitselt nii raske ja sünge. See on siin patuga määrdunud maailmas isegi normaalne. Õnneks saame igal hetkel paluda Jumala, oma Isa ja Looja abi. Ometi on mul vaja ka sellises hingeseisundis lastele midagi positiivset ja mõistlikku ning õpetlikku edasi anda.
Võtsin riiulist vanad Meie Ajad ja hakkasin „Kogemuste kotikesi“ tühjendama. Huvitaval kombel jõudsid sel korral minu silma alla vaid Kristi ja Timo kogemused. Üks neist, mis kutsus kogu aeg palvetama, muutis kohe minu mõttesuunda. Olin varasemalt selle mõtte ning ka osade kirjakohtadega Piiblist tuttav, kuid sel korral puudutas nende kogemus ja vaade mind päriselt ja sügavalt. Nii väga puudutas, et ma sain vajaliku rõõmu ja innukuse tagasi – tänu Jumalale!
Selle kogemuse lugemine innustas mind veelgi rohkem pingutama, et juhendada lapsi palvetama ning nägema võimalusi, millal ja kelle ning mille pärast palvetada.
Ma püüan lastega palvetada igal võimalikul ajal, kõigi võimalike olukordade ja inimeste pärast. Ma ütlen neile, et kui mina unustan mingil hetkel palvetamise või konkreetse olukorra pärast palvetada, siis tuletage mulle meelde – ja nad tuletavad. Ma kinnitan neile, et vaikselt enda sees saate alati palvetada, Jumal kuuleb alati. Ning palvetamise nimel tasub alati oma toimetused katkestada.
Olime detsembri alguses tõbised ja jõulu aegu kahjuks jälle ja niivõrd südantsoojendav on kuulda, kui Eliise öösel tuleb ja ütleb, et ta ei saa magada, aga ta palvetab.
Sa võid küsida, kuidas küll saab olla kogu aeg palves, on vaja ju ka muid asju teha. Jah, tõsi, on – ja ma teengi. Aga päriselt on väga palju hetki, kui me saame võtta aega palveks – ühest punktist teise liikudes, söömise ajal, ujumise ajal, hommikul ärgates, õhtul enne uinumist, kui kuuleme alarmsõiduki huilgavat häält,
koeraga jalutades, lund rookides... Neid hetki on tõesti väga palju. Kui me tahame endid palvemeelsemaks harjutada, siis Jumal annab tunnetuse ja vajalikud hetked. Ta annab tarkuse need hetked ära tunda.
Palve on sõna otseses mõttes Jumalaga suhtlemine, Temaga rääkimine. Oma Jumalaga suhtlemine on eluliselt oluline. Elu ja surma küsimus. Ning sa võid olla kindel, et Ta annab ka tahte palvetada.
1. Tessaloonika 5:17 on kirjutatud: „...palvetage lakkamatult...“ ja Efesose 6:18 „...palve ja anumisega palvetage igal ajal...“
Kutsun sind, armas lugeja, üles palvetama kogu aeg. Kutsun sind märkama neid hetki, kui on vaja palvetada. Paluma Jumalalt selleks tarkust ning tunnetust.
In English