Käesoleval ajaperioodil kõnetab mind endiselt raamat „Lapsevanem Jumala juhtimisel”. Selle lugemine viis mu mõtted ajakasutuse juurde. Raamatu autor Sally kirjutab väga tabavalt, et me saame teha palju asju halvasti või vähe asju ja hästi. Eks see tasakaal on sõltuvalt inimtüübist ja energilisusest erinev, kuid inimvõimetel on siiski piirid.
Kodused tööd kuhjuvad. Iga päev on peas pikk nimekiri, mis kõik on vaja ära teha. Ja iga päev lisandub uue päeva nimekirja eelmisel päeval tegemata jäänu. Ja nii ma jooksen nagu orav rattas ning töö ei saa kunagi otsa. Jah, nii ongi, töö ei saagi kunagi otsa. Ja nii võikski igaüks meist end sõna otseses mõttes surnuks töötada. Kuid kas see peab ikka nii olema?
Meie Looja Jumal õpetab pidurit tõmbama. Mitte kõiki „vajalikke” tegevusi pole meie päevaplaani lükkinud Jumal. Tema kutsub meid pigem mõtlema, kas need kõik tegevused, mille peame jõudma ära teha, on ikka hädavajalikud. Saatan on see, kes plaanitseb meile igasuguseid tähtsaid tegevusi, et meie ülimalt väärtuslikku aega märkamatult ära võtta. Tema soovib, et oleksime toimetustega nii hõivatud, et meil ei jääks elutähtsate toimingute jaoks aega.
Kui meil ei jää piisavalt aega Jumalaga suhtlemiseks ning kui meil ei jää aega sisse harjutada igavikuliselt väärtuslikke harjumusi, siis oleme ühel hetkel eluohtlikus olukorras, igavikuliselt eluohtlikus. Ning kui üle töötame, siis ka füüsiliselt. Kui meil ei jää aega laste iseloomu kujundamiseks, siis oleme pannud meile usaldatud Jumala lapsed vaesesse olukorda. See on meile usaldatud vastutus ning me ei tohi seda vähetähtsaks pidada ning peame võtma aega selleks, et lapsed võiksid oma Loojat tundma õppida, iga päev.
Aeg, mille Jumal on meile kasutamiseks andnud, on armuaeg. Tema armust meile kingitud aeg. Iga sekund, minut, tund – kõik on arvel. Meie ei tea, kui palju või vähe meil seda järele jäänud on, kuid Jumal teab ning Temalt saame ka küsida: „Armas Jumal, palun ütle Sina mulle, mida peaksin oma ajaga tegema.”
„Pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite, rahus ja lootuses oleks teie jõud, kuid te pole tahtnud…” (Jesaja 30:15)
Vaadakem oma päeva/nädala/kuu/poolaasta/aastakava üle ja mõelgem, palugem vajalikeks muudatusteks Jumala juhatust. Puhastagem oma päevad ebavajalikust, sellest, mis meid Jumalale lähemale ei aita, veelgi hullem, hoopis kaugemale aitavad triivida. Ehk soovib Ta, et sa leiaksid seal rohkem aega oma Päästjaga suhtlemiseks? Usu – Tema käes on kõik, Tema aitab sul need muudatused ellu viia ning Ta annab sulle ka tahte, kui sellest vajaka on. Küsi endalt, kas need asjad ja tegevused, mis täidavad mu päeva, aitavad mul Jumalaga lähedasemat suhet saavutada või ei.
In English