Aasta esimese Meie Aja fookuses on küsimus uute alguste võimalikkusest. Arina Karlova jagab praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas end uuteks algusteks häälestada ja kuidas mõtted päriselt ellu ka viia. „Kui teoorias kõlab uue alguse mõte tore ja värskendav, siis praktikas nõuab see tohutult pingutusi ja julgust. Päris palju on sinu enda kätes, et muuta see teekond positiivseks kogemuseks.“ Arina jagab enda artiklis konkreetset sammude nimekirja, mis tuleks läbi teha, kui keegi on võtnud vastu otsuse millegagi otsast alata.
Liina Lukk seab luubi alla uute algustega kaasneva stressi ja keerised: „Uude olukorda sisenedes võiksime kohelda ennast sama kannatlikult, nagu suhtume lapsesse, kes komistab ja kukub.“
Kui eelmisel aastal oli intervjuusarjas vaatluse all meie koguduse hingamispäevakool, siis selle aasta jaanuarist alustame sarja, kus usutleme meie kohalike koguduste kogudusevanemaid. Jaanuaris räägib enda mõtetest Helis Rosinale Põltsamaa kogudusevanem Juss Maurer, kes ütleb vanu aegu meenutades: „Huvitav tähelepanek on see, et vene ajal olid suured isiksused nii tööl kui ka koguduses. Eesti ajaga on see kuidagi haihtunud. Siin Põltsamaal olid Nikolai Käsk, Paul Põldaru, Ivan Vitjuk, Muutra, Ain Soosaar... Kui õppetükitunnis neid kuulasin, ei julgenud ise piiksugi teha – nende mõtted olid nii head ja asjalikud, ei osanud midagi juurde lisada.“ Enda rolli kohta kogudusevanemana ütleb ta: „Me peaksime rohkem vaeva nägema, et suhtuda inimestesse kannatlikult ja pika meelega ning jätkuvalt kutsuma.“
Ly Kaasik kirjuta lahti laskmisest, ka inimestest: „Kui ma loobun inimeste külge klammerdumisest ja lasen neil minna, riskin ma nende kaotamisega. Kui nad otsustavad aga siiski minu juurde jääda, võin ma neid päriselt oma sõpradeks pidada.“
Oma kogudusse tulemise loo on seekord kirja pannud Airi Allvee: „Minu arvates on kõik inimesed, kellega oma eluteel kokku puutun, Jumala koguduse liikmed. Mu kallid, armastagem üksteist sellisena, nagu me oleme ja seda mitte ainult pühade ja pidulike sündmuste ajal.“
Misjonirubriigis „Mina lähen“ on seekord tagasivaade Tallinna I koguduse 125. aastapäevale, mida korraldati misjonivõtmes. „Üks huvitavamaid kogemusi misjoniprojektis minu jaoks oli üritusele kutsumise viis,“ kirjutab koguduse pastor Olavi Laur.
Selle ajakirjaga saab alguse suhteteemaline artiklisari. Otsa teeb lahti Krõõt Lõbus, kes kirjutab laste ja vanemate suhetest: „Meil on kõigil armid ja minevik, millest me kinni hoiame, ja see võib lammutada meie peresuhteid. Vanemad võivad meid kasvatada ebatäiuslikult, aga samal ajal ka õigesti.“
Sel aastal kirjutab epiloogi Karin Miller, kes alustab kirjutamise aastaringi kinnitava uusaastalubadusega: „Ma tahan 2023. aasta jooksul Jumalat tundma õppida nii, nagu ei kunagi varem.“
Meie Ajas on ka kõik teised armsaks ja omaseks saanud rubriigid. Ajakiri on kogudustes eeloleval hingamispäeval, 14. jaanuaril. Ajakirja kaanehind on 2,5 eurot ja ajakirja saab osta nii kohalikest kogudustest kui ka e-poest.
In English