Möödunud hingamispäeval, 10. septembril ilmus septembri Meie Aeg, mille fookuses on perekonna ühtsus. Fookuseteema tõukus üleilmse adventkoguduse samanimelisest teemanädalast septembri esimesel nädalal.
Anne Vahtramäe kirjutab pereringist nõnda: „Otsime ju vanu fotoalbumeid sirvides tuttavaid nägusid, sarnaseid näojooni, kokkulangemisi kasvus, kehakujus või juuksestruktuuris.” ning laiendab mõtet perekonnast ka kogudusele. “On meie kõikide ühine hool, et keegi ei tunneks end kõrvalejäetu või väljatõrjutuna.” Aare Ust arutleb, et “vajadus armastuse ja läheduse järele saadab inimest kogu elukaare vältel” ning jõuab samuti pere juurest kogudusepere juurde: “Apostli üleskutse olla üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud kõnetab tänapäevalgi.”
Septembri ajakirjas on kaks uut rubriiki ning uus järjejutt. Oma lapsepõlvekogemustest kirjutab järjejutus Evi Lõhmus. Üks uus rubriik on “Noore koguduseliikme tee” – oma kogudusse tulemise lugu jagavad adventkogudusega mitte väga ammu liitunud inimesed. “Järele jäänud aja, oma nooruse, oma vara, oma abikaasa ja lapsed ma usaldan Jumala kätesse,” kirjutab Kristi Rajandu Elva kogudusest.
Teine uus rubriik on “Mina lähen”, kus kajastame erinevaid misjoniprojekte, mis kogudustes on ette võetud. Otsa teeb lahti Aleksandr Tsugai, kes kirjutab Tallinna III koguduse lastehommikutest.
Seekordses intervjuus jagavad oma mõtteid hingamispäevakooli teemal augustis Balti uniooni töötajate suvelaagris käinud Trans-Euroopa divisjoni jüngerluse tööharu juht Kayle B. De Waal koos abikaasa Charmaine’iga. Nad meenutavad oma esimesi piiblitunde ning räägivad, mida peavad hingamispäevakooli juures oluliseks. “Ma tahan uut informatsiooni, tausta, ma tahan ka õpetaja enda mõtteid,“ ütles Charmaine ning Kayle lisas: „Mind huvitab, kuidas teised mõtlevad.“
Õnne Kivinurm mõtiskleb uue kooliaasta alguses usukooli ja igapäevase kooliskäimise teemal ning jõuab intrigeeriva küsimuseni: „Kui ma oleksin suhtunud koolitöösse selliselt, nagu mõnikord on juhtunud vaimuliku elu tegevustega, siis kas ma oleksin läinud kooliaasta lõpule vastu täis ootust ja rõõmu?”
Külli Keel kirjutab pererubriigis sõnade ja tegude olulisusest laste kasvatamisel ning nendib: “Ilma Jumala juhtimise ja tarkuseta võin olla täiesti kindel, et jään suures võitluses kaotajaks.”
Ajakirjas on ka kõik teised omaseks saanud rubriigid ning lastele Silmatera. Ajakirja saab osta ka e-poest.
In English