Raha on inimajaloo üks olulisemaid osi, mõjutades suuremaid ja väiksemaid otsuseid nii riigi kui ka üksikisiku tasandil. Juba enne, kui kasutusele võeti tänapäevased paberraha ja mündid, kasutati kauplemiseks ning ostlemiseks muid esemeid, nagu teokarbid ja riidetükid. Tänapäeval aga keskendutakse rahale ja rikkusele ehk rohkem kui kunagi varem meie maailma ajaloos. Raha ei ole mitte enam ainult ellujäämise eesmärgil toidu, majutuse, riiete ning muu vajaliku jaoks. Raha on eesmärk omaette. Raha kui võimalus selles elus silma paista ja midagi saavutada, võimalus elu nautida ja olla teistest parem.
Praeguses maailmas on oma argipäevas väga kerge lasta rahal ennast mõjutada, eriti võrdlusel teistega. Peale lapsevanemaks saamist olen sellel teemal mõelnud teistmoodi kui varasemalt. Kas mu lastel on ikka piisavalt mänguasju ja arendavaid õppevahendeid? Kas pakun oma lastele meelelahutuse, reisimise ja hobidega sama palju, kui teised vanemad seda minu ümber teevad? Kas minu laste tulevik on rahaliselt kindlustatud? Nende mõtisklustega jõudsin raamatuteni, mis õpetavad, kuidas saada rikkaks, kuidas alustada investeerimisega, kuidas osta esimesi aktsiaid või krüptorahasid, kuidas saavutada finantsvabadust… Neid raamatuid on palju. Lugesin ja hakkasin mõtlema, kuidas mina võiksin investeerimisega alustada, et seeläbi kindlustada ka oma laste tulevik.
Piibel kutsub meid usaldama ja uskuma, et Jumal kannab meie eest hoolt igas eluaspektis ning seda ka rikkuses. „Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses.“ (Fl 4:19) Kui mõistame usu tähtsust igapäevaelus, suudame mitte ainult ellu jääda, vaid ka kasvada ja areneda. Minu eesmärgiks sellel teemal juureldes sai õppida üles ehitama usku, mis aitab meil igapäevaelu väljakutsetega toime tulla ja loota Jumalale ka rahaasjades. Sest „seegi on Jumala and, kui Jumal annab mõnele inimesele rikkust ja vara ning lubab tal seda nautida, sellest oma osa võtta ja rõõmus olla oma vaeva viljast“.
(Kg 5:18). Niimoodi mõeldes tundsin, et ei oleks raske igakuiselt investeerida summasid oma laste tuleviku jaoks ja raha neile kasvama panna. Selleks et neil iseseisvat elu alustades oleks kaasasaadud algkapitali näol lihtsam. See on minu jaoks lihtne viis, kuidas investeerida oma laste tulevikku.
Sellest oluliselt raskem on investeerida laste igavesse tulevikku, sest „meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust“. (Fl 3:20) Kasvatame oma lapsi justkui kahe maailma vahel: füüsilise, reaalsena tajutava maailma ning uueks loodud maa vahel. Ühte neist maailmadest näevad meie lapsed igapäevaselt enda ümber, kas tahame seda või mitte. Kujutletav pilt teisest maailmast on meie edasi anda. Üks on meie praegune reaalsus, teine meie tulevikulootus. Selle pärast ei ole raske investeerida siin elus rahaliselt oma laste tulevikku, vaid raske on lastele näidata, et kuigi elame selles maailmas siin olevate väärtustega, ootab meid tulevik, kus rahal pole tähtsust.
Raha ning rikkus, mida selle kaudu saavutada tahetakse, on ainus, mida meie lapsed ei saa igavesse ellu kaasa võtta ning mis ei aita neil sinna jõuda. „Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!“ (Mt 6:19, 20) Kui jätta kõrvale ühiskonna üldine suhtumine rahasse ning vaadata selle maailma investeeringutest kaugemale, näeme oma lastel tulevikku, millesse investeerimine on tunduvalt olulisem. „Aarete kogumine taevasse“, nagu Jeesus ütles mäejutluses, on see, millesse tahan mina oma laste tuleviku peale mõeldes panustada.
Tunnen, et aarete kogumine taevasse on keerulisem sellepärast, et elame kahe maailma vahel. Raamatupoodi astudes ei leia ma riiulitelt raamatuid, mis vastaksid küsimustele „Kuidas koguda aardeid taevasse?“, „Seitse sammu igavesse ellu” või „Kindlusta oma lastele igavene elu!“ Selle asemel leian teoseid kristallide mõju ja selgeltnägemise kohta. Praeguse riigi kodanikena oleme ümbritsetud paljuga, mis tõmbab meid tulevasest maailmast eemale. Võitlused kahe maailma vahel on igapäevased nii rahaasjades kümnise maksmise ja annetuste tegemise näol, hingamispäeval mittetöötamise osas kui ka paljudes muudes eluvaldkondades.
Laste puhul on see võitlus kahe maailma vahel sama reaalne ja igapäevane nagu täiskasvanutel. Loendamatul hulgal mänguasju poodides on minu lastele tunduvalt atraktiivsemad kui hingamispäevane teenistus. Samuti on multika vaatamine aja veetmiseks alati Piibli lugemisest eespool. „Seal pole ju põnev!“ ütleb minu 4-aastane viimasel ajal, kui käes on kirikusse minemise aeg. Põnevad on need kõikvõimsad superkangelased, mis just siin ja praegu on nii ligitõmbavaks, nii huvitavaks ja nii imetlusväärseteks tehtud. Põnev on see uus mänguasi, ükskõik kas see on saadud sünnipäevakingiks või jõuluvanalt. Põnev on see arvutimäng, mida onuga koos proovida sai. Maailm, kus praegu elame, on oma rikkuse ja väärtustega meie laste jaoks kättesaadav ning huvitav.
See on meie vastutus õpetada lastele mitte ainult praeguses maailmas elama igat eluaspekti koos Jumalaga, vaid valmistama neid ette uueks maailmaks. Kui meie ise ei näita neile rohkemat sellest, mida ühiskond neile annab, ei oskagi nad rohkemat tahta. See mõju, mis on vanematel oma lastele, eriti nende väga varajases eas, on alahinnatud. Tihti elame igapäevaelu oma rutiini ja raskustega, saamata aru, kui palju just see kujundab meie lapsi ja nende tulevikku. Just läbi argipäeva saame otsustada, kumba maailma tahame oma lastele näidata.
Tööd, mida teeme oma lastega, ei peeta tihti sama oluliseks nagu meie palgatööd. Sellel pole ette näidata konkreetseid tulemusi või saavutusi. Ei ole kindlat kuupäeva, millal meile laekub tasu tehtud töö eest. See ei tee meid tänapäeva maailma mõistes rikkaks. Vastutus on aga suurem. See on töö, mida Piibel kutsub meid tegema. „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti.“ (5Ms 6:5–7) Seega, algkapital, mille mina tahan oma lastele kodust kaasa anda, on armastus ja lootus Jumalasse ning „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus“. (Gl 5:22, 23)
Iga päev saame valida, millise maailma väärtusi anname oma lastele edasi – kas raha ületähtsustamist või hoopiski Vaimu vilju. Kas rikkuse poole püüdlemist või usaldust Jumalasse. Ma arvan, et oluline on investeerida oma laste rahalisse tulevikku selles maailmas. Sellest tunduvalt olulisem on meeles pidada, et meid on ootamas uus maailm. Kõige olulisem on oma lastele seda uut maailma näidata just siin ja praegu. Sellepärast, mõeldes oma laste tulevikule, võiksime koguda aardeid taevasse, „sest kus su aare on, seal on ka su süda“. (Mt 6:21)
In English