Aprilli ajakirja fookuses on küsimus, kas ja kus on armu piirid. Sel teemal kirjutavad Toivo Kaasik ja Mervi Kalmus. Toivo meenutab kogemusi oma kooliajast ning võrdleb kunagisi spordisaavutusi Jumala õpetuse ja juhatusega meie elus: „Sest minu hüppega ei oleks tema abi kõrval midagi teha. Jumala arm inimese suhtes on samavõrra piiritu, nagu oli isa arm oma kadunud poja vastu. Hulguse, kes ei suutnud ise sentimeetritki „hüpata“, võttis isa ometi täieõigusliku pojana vastu.” Mervi jutustab lugejale Saksa teoloogi Dietrich Bonhoefferi loo: “Oma ajastu pingeväljas, kus riigikirik suhtus Hitleri ambitsioonidesse ja sõjaplaanidesse leebelt ega astunud natsismile avalikult vastu, kirjutas Bonhoeffer „odavast armust“ ja „kallist armust“, mis ongi tema kirjutiste üks olulisimaid ja kasutatavamaid termineid.”
Seekordses ajakirjas on kaks usutlust. Aprilli esimesel nädalavahetusel Eestis laste- ja peretöö seminari pidanud Trans-Euroopa divisjoni laste-, pere- ja naistetöö juht Karen Holford räägib veidi endast ja oma tööst: „Sel aastal on minu eesmärk olnud kogeda aina enam Jumala armastust. Et minu süda õpiks veel rohkem tundma, kui imeliselt Jumal meid armastab. Otsin iga päev viise, kuidas Ta mulle oma armastust näitab. Iga hea and tuleb Temalt, kõik hea, mis juhtub, kõik hea ja imeline on Jumala and, kuna Tema armastab mind väga palju. Ma otsin viise, kuidas teisi inimesi aidata, et anda neile teada, et Jumal armastab ka neid.”
Teine on selle aasta juba neljas intervjuu hingamispäevakooli teemal. See intervjuu sai tehtud veebruari lõpus kootsingukoolitusel Simisalus ning vestlusringis osalevad erinevate koguduste liikmed. Üks vestlusringis osalejaist, Sulev Sommer rõhutas mõtet, et hingamispäevakoolis on tähtsaim osadus: “Minu jaoks on üsnagi suur osa hingamispäevakoolist suhtlus, osadus. See teema ja tarkus, mis sealt tuleb, on üks asi, kokkusaamine on üsnagi oluline, peaaegu sama tähtis, kui see, mis tarkusi sa saad.”
Koguduse rubriigis arutleb Marta-Liina Põldaru laste tulevikku investeerimise teemal: “See on meie vastutus õpetada lastele mitte ainult praeguses maailmas elama igat eluaspekti koos Jumalaga, vaid valmistama neid ette uueks maailmaks. Kui meie ise ei näita neile rohkemat sellest, mida ühiskond neile annab, ei oskagi nad rohkemat tahta. See mõju, mis on vanematel oma lastele, eriti nende väga varajases eas, on alahinnatud.”
Jätkub Krõõt Lõbusa noorte piiblitöölise tee sari, seekord on vaatluse all uute mõtete kogumine: “Olen lugematute ebaõnnestumiste ja ka mõningate õnnestumiste kaudu avastanud, et Jumala teenimise valdkonnas on edu võti ettevalmistus. On aegu, kui inimesed esitavad mulle küsimusi, millele ma ei tea vastuseid, ja kordi, kui pean kirjutama mitu jutlust järjest vaid mõnepäevase vahega.”
Nagu ikka, on ajakirjas olemas ka teised tavapärased rubriigid: Silmatera lastele, pererubriik, kus Külli Keel kirjutab seekord kuulekusest, Meie Aeg meie ajast, kus Ly Kaasik arutleb kurjuse teemadel, prohvetite rubriik, milles Jaanus Riisalu kirjutab prohvet Eliisast, rohujuur, milles Kristi Taidla pajatab ühest kogemusest ja vestlusest oma pojaga, kogemuste kotike Tõnu Tinni vanglalugudest, ning epiloog, kus Kaile Tuvi räägib oma pere toredast traditsioonist nimega emmeminutid. Oma koht on ka jutlusel, kirjakohal ja järjejutul.
Ajakirja kaanehind on 2,5 eurot ning seda saab osta kohalikest kogudustest üle Eesti, aga ka e-poest.
In English