Märtsi Meie Aja fookuses on teema, millega kõik kristlased silmitsi seisavad – me kõik oleme oma maise riigi kodanikud, aga ka ühe teise, jumalariigi kodanikud. Kuidas nende kahe riigi kodanikuna mõlemale ustavaks jääda, mida selline topeltkodakondsus tähendab ja mida ta ei tähenda, sellest kirjutab Ivo Käsk.
„Mis on üldse meie osa kõige selle keskel, mis maailmas toimub?“ küsib Ivo ja arutleb nõnda: „Alandlikkus meenutab meile, et meie arusaamine on piiratud. On täiesti kindel, et meil ei ole kõikides, võibolla paljudes asjades õigus ja pole seega kindel, et „teised“ eksivad. Me saame olla kindlad küll ühes asjas: Jumal on meid päästnud usu läbi, mitte meie headuse ja kõige täiusliku mõistmise kaudu.“
Koguduse rubriigis uurime lähemalt, kuidas Jeesus kogudusi rajas: „Kuidas said neist uhketest ja ambitsioonikatest meestest stabiilsed, julged ja edasipürgivad varakristliku koguduse usujuhid? Meid tõstetakse siit madalast olust Tema armastuse päikesevalgusesse.“
Õnne Kivinurm vaatab tagasi veebruaris toimunud olümpiamängudele ning uurib, kuidas saab spordi metafoori kasutada kristliku elu kirjeldamiseks: „Kui miski on sind elus põlvili surunud, siis kristlasena on see väga hea koht! Sa oled juba stardipositsioonil palveks.“
Jätkame piiblitunni-teemalist intervjuusarja, seekord jagavad oma mõtteid Türi koguduse noored. „Hingamispäevakool ei luba sul jääda ühe koha peale paigale“, sõnab Mariin ning Pille-Riin avab oma mõtteid hea õppetükitunni kohta: „Eesmärk ei ole minu meelest teha näidistundi, teha kõike õigesti.“ Tiina ja Erich räägivad julgusest kaasa rääkida: „Samas on kindlasti suur roll neil, kes istuvad saalis.“
Heino Lukk analüüsib kirjakohta Jeremija 15:19 ning kutsub üles lahutama tühisest väärtuslikku: „Igaviku vaatenurgast pole paljul inimtegevusel tõesti igavikulist väärtust.“
Krõõt Lõbus avab meile uusi tahke oma tööst vaimulikuna: „Me kõik otsime ju endale seda sõpra, kes ütleks meile, kui meil on kuskilt lukk lahti või toit hambavahes, kas pole? Mitte kõik negatiivne tagasiside ei ole konstruktiivne, kuid mitte kõik negatiivne tagasiside pole pahatahtlik kriitika.“
Ajakirjas on ka teised armsaks saanud kirjutajad ja rubriigid. Märtsi Meie Aeg jõuab kogudustesse eeloleval hingamispäeval, 12. märtsil. Ajakirja kaanehind on 2,5 eurot. Ajakirja saab osta kohalikest kogudustest, aga ka e-poest.
In English