Matteuse 24. peatüki uurimine
Kui kogu maailmas kuulutati välja eriolukord, hakkasid kristlased rohkem mõtlema ja rääkima Kristuse teisest tulekust. Kuid kahjuks ka spekuleeritakse sel teemal ja väidetakse, et alanud on maailma viimased sündmused. Mõni usub isegi, et valatakse välja Ilmutusraamatu viimased seitse nuhtlust. Kutsun teid üles uurima Matteuse evangeeliumi 24. peatükki eesmärgiga teada saada, kas saame Piibli ettekuulutuste valgel rääkida, et 2020. aasta märtsis hakkasid toimuma maise ajaloo viimased sündmused.
Alustame! Jüngrid ja kõik iisraellased uskusid kindlalt, et tulevikus tulevad kõik inimesed kogu maailmast templisse, et kummardada selles elavat Jumalat. Messias ilmub templisse, et istuda oma troonile, ja valitseb sealt maailma. Kõik rahvad saadavad sellesse templisse kingitustega varustatud delegatsioone. Jeruusalemmast saab maailma pealinn. Nii kujutasid tulevikku juudid. Nüüd on selge, kust pärineb rahva rõõmustamine Jeesuse piduliku ilmumise üle Jeruusalemma, mida on kirjeldatud 21. peatükis. Kõige õnnelikumad olid jüngrid. Nende süda tagus – kauaoodatud sündmus otse nende silme all! Ja nüüd, 24. peatüki alguses kirjeldatakse, et Jeesus tahtis templist lahkuda, kuid pettunud jüngrid peatasid Tema. Veel kord proovisid nad suunata õpetaja oma unistuste juurde ja pakuvad Jeesusele „ringkäiku“ templihoonetes.
Millal see kõik tuleb?
Ja nüüd ütleb Kristus kuulsad sõnad templi saatuse kohta: „Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!“ Kui õpilased seda kuulsid, olid nad šokeeritud: kui templit pole, lakkab meie planeet eksisteerimast. Ainus tulevik, mida nad teadsid, oli see, et ühel päeval astub Messias kuningriigi vastuvõtmiseks templisse. Jüngrid soovisid vaidlustada Kristuse ennustust, kuid nad teadsid, et kui nende õpetaja midagi ütleb, siis nii ka saab. Nad lahkuvad templist. Jeesus ei naase enam sinna. Iroonia on selles, et täna on templist, kust Jeesus lahkus, alles vaid astmed. Jüngrid ja Jeesus läksid mööda neid astmeid viimast korda alla. Jüngrite hinges toimuvat on raske edasi anda. „Õpetaja, ennäe, missugused kivid ja missugused hooned!“ võime näha jüngrite imetlust paralleelselt Markuse 13. peatükiga. Mõni kivi oli 14 meetrit pikk. Heroodes Suur oli justkui hullumeelne ja tõi need siia karjäärist, mis oli templist mõne kilomeetri kaugusel. Templist laskudes ronivad Jeesus ja jüngrid Õlimäele, kus vestlus jätkub.
Jüngrid, kes ei ole veel Kristuse šokeerivatest sõnadest taastunud, esitavad Talle kolm küsimust.
„Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht.“
- Esimene küsimus: millal see kõik (templi hävitamine) tuleb?
- Teine: mis on sinu tulemise tunnustäht?
- Kolmas: mis on selle ajastu lõpu tunnustäht?
Jüngrite kaks esimest küsimust on mõistetavad, kuid mida nad mõtlesid „ajastu lõpuga“? Kas nad mõtlesid sellest, mis tuleb pärast nende põlvkonda? Matteuse 13:39–40 on tähendamissõnas Kristusest sama väljend, „ajastu lõpp“, selle põhjal saame aru, et jüngrid olid huvitatud maise ajaloo lõpu märgist.
Võib eeldada, et Kristus, vastates jüngrite küsimustele, jagab oma kõne kaheks, rääkides, millal tempel hävitatakse ja millal toimub Tema teine tulemine. Ent kui uurida jutluse kompositsioonilist ülesehitust, jaguneb see kolmeks.
Jeesuse vastus jüngritele
Proovime leida Kristuse vastusest kõige olulisema, mis pakkus huvi jüngritele – millal ja millistel tingimustel tempel hävitatakse? Ainus, mida me templi kohta leiame, on salmid 15–20. Kristus mainis pühakojas seisvat hävituse koletist ja et kui see juhtub, peab kiiresti mägedesse põgenema. Kuid templi hävitamisest ei sõnagi. Kas Jeesus kuulis jüngrite küsimust? Muidugi on tõsiasi, et Jeesus tsiteerib Taanieli 9:27. Mõista aitab paralleelne lõik Luuka 21:20, see on Jeruusalemma ja templi hävitamise ennustus. Jüngrid pidid kirjutama ja teistele ütlema, et kui usklikud näevad Rooma armeed Jeruusalemma müüride lähedal, peavad nad linnast põgenema, minemata isegi koju kõige vajalikuma järele. Midagi kohutavat peab juhtuma.
Ajaloost teame, et see juhtus: kui juutide ülestõusu tagajärjel lähenes Jeruusalemmale Rooma armee, taganesid roomlased ootamatult ja see oli kristlastele signaaliks linnast kiiresti lahkuda. Miks oli vajadus palvetada, et põgenemine ei toimuks laupäeval? Jeruusalemmast sai põgeneda ainult väravate kaudu, aga kui roomlased linna ümber piiravad, suletakse väravad. Jeesus teadis, kuidas see juhtub, Ta teadis, et roomlased taanduvad äkitselt ja et juudid tähistavad roomlaste järel lühikest võitu ning jälitavad neid. Ja et linn elab oma tavapärast elu ja väravad, mille kaudu kristlased pääsevad, on avatud. Kuid laupäeviti olid Jeruusalemma väravad alati suletud, isegi rahuajal. Seetõttu võisid usklikud lõksu jääda. On väga huvitav, et Jeesus kutsub usklikke üles tegema palvete kaudu ajalugu – hoolitsema palvetades enda turvalisuse eest. Kristlased mäletasid Kristuse ennustust ja põgenesid linnast. Ajaloost teame, et nad hakkasid elama Pella linnas, mis asub teisel pool Jordanit. Hiljem, kui roomlased tagasi tulid, piirasid nad Jeruusalemma, mille tagajärjeks oli kohutav näljahäda. Kui roomlased suutsid mõne kuu pärast linna tungida, pandi toime kohutav hävitustöö. Verd voolas ojadena. „Suure võitluse“ alguses kirjeldab Ellen White seda kohutavat sündmust. Isegi hiiglaslikest kividest ehitatud tempel hävitati.
Niisiis, nägime, et Jeesus vastas jüngrite küsimusele templi hävitamise kohta ja teatas salmides 15–20, kuidas pääseda. Kuna Jeesuse vastus küsimusele sisaldub salmides 4–31, jaguneb jutlus loogiliselt nüüd veel kaheks lõiguks: salmid 4–14 ja 21–31. Nimetagem neid tinglikult A, B, C. Lõige B (salmid 15–20) on Jeruusalemma hävitamise keskne tekst. Vaadakem nüüd tekste A ja C ning leidkem sarnasusi ja erinevusi.
Mida Jeesus ütles?
Tekst A viitab kristlaste tagakiusamisele (s 9). Tekst C mainib seda samuti (s 21–22). Tekst A räägib valeprohvetitest ja nende katsetest usklikke võrgutada (s 11), tekst C räägib ka sellest (s 24). Tekst A hoiatab valemessiate eest (5. salm) ja tekst C räägib neist (s 23–26). Mõlemas lõigus on mainitud loo lõppu: tekstis A lõpeb pärast kuulutamist kogu maailm (s 14) ja tekstis C lõpeb maailm pärast Kristuse tulekut (30–31).
Kuid nendes salmides on erinevusi: Jumala rahva kannatuste kirjeldamisel tekstis A kirjeldatakse kristlaste tagakiusamist sõnaga „ahistus“ (s 9), kuid tekstis C kirjeldatakse neid tagakiusamisi kui „suurt ahistust“ (s 21); tekstis A võrgutavad valeprohvetid usklikke sõnadega, lõigus C hakkavad nad kasutama „suuri tunnustähti ja imesid“. Ja on silmatorkav, et tekstis A on ettekuulutus sõdade, näljahädade, haiguste ja maavärinate kohta ning tekstis C on ettekuulutus päikese ja kuu varjutuse, tähtede langemise kohta.
Kristlaste tagakiusamine
Proovime nüüd neid tekste ülaltoodud sarnasuste ja erinevuste põhjal analüüsida. Lõikude A ja C esimene sarnasus, mida me märkasime, puudutab valeprohvetite ja valemessiate jõulist tegevust. Jeesus kirjeldab neid mõlemas lõigus väga detailselt. See kirjeldus viib meid mõttele, et mõlemad lõigud on üksteisega paralleelsed ja kirjeldavad ajaloos umbes sama aega. Kuid miks pidi Kristus eraldama tekstid A ja C ning panema nende vahele Jeruusalemma hävitamist kirjeldava teksti B? Järelduste tegemise alustamiseks proovime välja selgitada, millal ajaloos hakkasid täide minema teksti A ja C ennustused. Juhime tähelepanu salmile 9, mis räägib usklike kannatustest. Kirjelduse järgi sarnaneb salm 9 lõiguga 23:34–36, kus Jeesus annab ettekuulutuse, et variserid hakkavad tapma prohveteid, tarku ja kirjatundjaid, kelle Jeesus saadab teenistusele. Neid tapetakse ja lüüakse risti ning osa piitsutatakse sünagoogides ja jälitatakse linnast linna. Ja nüüd, 36. salmis ütleb Jeesus, et „see kõik tuleb selle sugupõlve peale“, see tähendab, et see hakkab tõeks saama Kristuse kaasaegsete ajal. Tõepoolest, 34. aastal pKr hukati Stefanos ning sellest ajast hakati kristlasi sünagoogidest välja saatma ja taga kiusama. Paralleelne C-lõik algab salmiga 21 ja jätab mulje, nagu oleks katastroof leidnud aset Jeruusalemma langemise ajal, mida mainiti eelmises salmis, kuid kreekakeelne tekst ei kinnita seda. 21. salmi alguses kasutatud väljendit „sest siis“ kasutatakse mõnikord kaugele tulevikku minemiseks – antud juhul juhtunuks see kaua aega pärast linna hävingut.
Katkend B kirjeldab kristlaste tagakiusamise perioodi keskajal 1260 päeva (538–1798 aastatel; Tn 7:25, Ilm 12:14). Fraas „suur ahistus“ leidub ka Ilmutuse 7:14.
Nüüd saab meile selgemaks seos tekstide A ja C vahel. Katkend A ennustab sündmuste kohta kogu ajaloo vältel 1. sajandist kuni Kristuse tulemiseni, nimelt: valeõpetajate tegevus, usklike tagakiusamine, sõda, nälg, maavärinad, seaduserikkumine ja armastuse hääbumine. On väga huvitav märkida, et kui vaatame Luuka 21:11 paralleelset teksti, siis lisatakse neile ennustustele veel üks: tuleb katk. Kui vaatame tõlget kreekakeelsest sõnast „katk“, saame huvitava detaili – nakkushaigused. Nende märkide järgi ei saa öelda, et maailm justkui lõpeks praegu. Jeesus annab s 8 vihje, et see on alles viletsuse algus. Maailmaloo lõpule viidatakse A-lõigus väga lühidalt – lõpuajal kuulutatakse kõikjal evangeeliumi (s 14). C-lõik hõlmab lugu umbes viis sajandit pärast A-lõigu loo algust, kui algab kristlaste suur tagakiusamine.
Pärast nende tagakiusamiste lõppu peaksid saama tõeks ennustused loodusõnnetuste ja -nähtustekohta: päikese- ja kuuvarjutus ning tähesadu ja maavärinad. Just siis, kui kristlaste tagakiusamine lõppes, juhtuski nimetatu: maavärin Lissabonis 1755, päikesevarjutus 19. mail 1780 ja meteoorisadu 13. novembril 1833. Kui need ennustused tõeks said, muutis see läänemaailma ja algas suur vaimulik taassünd.
19. sajandi vaimulik ärkamine
Peaaegu kogu kristlik maailm ärkas üles ja mõistis, et maailm liigub kiiresti Kristuse teise tulemise poole. Misjonitöö suurenes mitte ainult protestantide, vaid katoliiklastegi seas. Ühiskonnas tekkisid liikumised, mille eesmärk oli võidelda naiste õiguste, orjade vabastamise ja teiste eest. Kõikjal loodi Piibli- ja misjoniühingud. Ameerikas sai alguse milleristlik liikumine, mis kuulutas Kristuse peatset tulekut.
Jeesuse hoiatused
Tekstide A ja C võrdlemisel on oluline tähele panna, et neid hõlmaval perioodil on ühiseid jooni selles, et läbi ajaloo sõdib saatan kristlastega aktiivselt nähtaval ja nähtamatul viisil. Nähtav on katse sundida tagakiusamisega lõpetama Jumala kummardamine. Nähtamatu on peenem viis meelitada kristlasi valeprohvetite ja valemessiate tööga. Umbes neli korda hoiatab Kristus selles peatükis oma järgijaid kurjuse jõudude pingutuste eest neid petta.
Nüüd, kui oleme analüüsinud lõike A ja C, võime teha järgmised järeldused: A-osa räägib sündmustest, mis toimuvad kogu aeg alates 1. sajandist pKr kuni maailma lõpuni. C-lõigu erinevus seisneb selles, et sündmused algavad 5. sajandist pKr ja Kristuse teisele tulemisele lähenedes aktiivsus kasvab – usklike tagakiusamine muutub tugevamaks kui „suur ahistus“ (või suur tagakiusamine), valeõpetajad hakkavad petmiseks kasutama mitte ainult sõna, vaid ka „suuri tunnustähti ja imesid“. Praegustele sõdadele, näljale, nakkushaigustele ja maavärinatele lisanduvad nüüd päikese- ja kuuvarjutused, tähesajud. Ja kui lõigus A nenditakse lihtsalt „ja siis tuleb lõpp“, siis lõigus C kirjeldatakse Kristuse tuleku stseeni detailselt.
Neid kolme osa Kristuse jutluses on väga huvitav esile tõsta. Meenutagem, millistele jüngrite küsimustele Jeesus vastas.
- Esimene küsimus: millal see kõik (templi hävitamine) tuleb?
- Teine: mis on sinu tulemise … tunnustäht?
- Kolmas: mis on selle ajastu lõpu tunnustäht?
Millal maailm lõpeb?
Jüngreid huvitab tegelikult ainult üks: millal maailm lõpeb? Nende arusaamise järgi lakkab maailm pärast templi hävimist eksisteerimast. Kui see on maailma lõpp, siis peab Kristus tulema ja valitsema. Kui Temast ei saanud kuningat nüüd, kui Ta sisenes pidulikult Jeruusalemma, siis saab Temast kuningas tõenäoliselt kohe, kui see maailm pärast templi hävitamist lõpeb? Ja Jeesus, tuginedes selle ühe küsimuse kolmele osale, vastas jutlusega, mis on oma tugevuse poolest hämmastav ja ülesehituselt väga huvitav.
A-osa kirjeldab sündmuste üldist käiku ajaloo lõpuni; B-osas räägib Jeruusalemma templi hävitamisest ja kuidas pääseda; C-osa räägib sündmustest alates 5. sajandist ajaloo lõpuni ja annab üksikasjalikuma pildi, mis juhtub tagasituleku eel. C-osas häälestab Jeesus meid Tema teisele tulemise eel toimuva suhtes järk-järgult.
Võib-olla jagas Jeesus oma kõne kolmeks seepärast, et asetada Jeruusalemma hävitamise lugu loo keskmesse, nii et meil oleks tõendeid, et kui see tõeks saab, siis saab tõeks ka see, mida Ta ütleb maailma lõpu ja oma tuleku kohta. Teine tulemine võib tunduda täna vapustav ennustus, kuid Jeruusalemma hävitamist peeti samuti ebareaalseks ennustuseks.
Paarkümmend aastat tagasi tegid paljud jutlustajad teoloogilise vea, kui misjoniprogrammides näidati kõiki 24. peatüki ennustusi lõpuaja kontekstis. Näidati, et 20. sajandil täitusid ennustused sõdade, maavärinate, näljahädade, nakkushaiguste, kristlaste vihkamise ja tagakiusamise kohta, räägiti, kuidas see kõik tõestab, et Kristus tuleb lähikümnenditel. Kuid Matteuse 24 põhjal on võimatu niimoodi jutlustada. Kahjuks oli tol ajal kristlaste seas populaarne mõte, et inimene ei pea õppima ega karjääri edendama, sest Kristus on juba tulemas.
Kuid kõik see, mida Kristus A-osas kirjeldas, toimus juba jüngrite ajal ning sellele järgneva tuhande aasta jooksul, ka Lutheri ajal. Kristus nimetab neid sündmusi sageli fraasiga „kõik need asjad“ (Mt 23:36, 24: 8, 33–34). Me võime neid nimetada Kristuse tuleku märkideks ja see tähendab, et need toimuvad pidevalt, nii et Jumala järgijad peaksid meeles, et Kristuse tulemine on reaalsus. Nii saame aru, et see maa pole meie kodu. Kuid need sündmused ei ole märgid sellest, et maailma lõpp on juskui saabumas. B-osa sündmused on tõepoolest tõeks saanud viimaste sajandite jooksul ja nende täitumisest võime järeldada, et maailma ajalugu on lõppemas.
Kuidas täna elada?
Tegelikult on Kristuse jutlustamisel jätk. Hea pastorina, kes ei piirdu vaid esitatud küsimusele vastamisega, vaid lisab ka õpetusi, õpetab Kristus, kuidas Tema tulekuks valmistuda. Tuginedes paljudele lugudele ja tähendamissõnadele, mida Jeesus 24. ja 25. peatükis räägib, näeme Kristuse õpetust, kuidas me täna elame. Kui meil oleks veel aega süveneda, me nimetaksime selle osa D-ks...
Issand kutsub meid üles hoidma Temaga osadust, olema Tema tulemiseks valmis iga päev ja tegema aktiivset tööd selle nimel, et levitada sõnumit Kristuse peatsest tulekust oma sugulaste, tuttavate ja kolleegide seas.
Esiteks: kuigi meid kutsutakse üles pöörama tähelepanu maailmas toimuvale ja kui mõni Kristuse ettekuulutus tõeks saab, seostame seda Tema tulemisega, ei ole nende sündmuste loetelu eesmärk see, et kristlased oleksid kaasatud maailma lõpu kuupäevade arvutamisse. Kristus ütleb seda Mt 24:36,42. Teiseks: iga sündmus, mida usklike kogukond tajub tunnustähena, toetab ootust ja lootust. Usklikud teavad, et Issand pole neid unustanud ja ajalugu liigub Jumala määratud eesmärgi poole. Kolmandaks: märkide eesmärk on kaitsta pettuse eest. Saatan püüab meid petta, kuid Jeesus rääkis, kuidas tõde valest eristada. Peame olema tähelepanelikud ja ootama Kristuse tõelist ilmumist.
Seoses alguses esitatud küsimusega meeleolust, mis kristlaste seas koroonaviiruse pandeemia ajal tekkis: selles pandeemias pole põhjust näha erilist tunnustähte või märki aja lõpust. See haigus kuulub inimkonnaga pidevalt kaasnevate nähtude kategooriasse, nagu ütles Kristus A-osas. Pealegi pöördub Kristus meie poole: „Siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.“
Tegelikult on sarnane probleem kristlaste seas olnud pikka aega. Apostel Paulus kirjutas 2. Tessalooniklastele 2:2–3, „et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada – ei vaimu ega sõna ega kirja läbi, mis nagu pärineks meilt –, otsekui Issanda päev oleks juba käes. Ärgu ükski teid mingil kombel petku!“
Peame säilitama tervisliku teoloogilise tasakaalu – jutlustama Kristuse peatsest teisest tulekust ja maailma ajaloo lõppemisest, kuid mitte eksitama kuulajaid Kristuse tuleku aja osas.
Kas me võime ikkagi teada mõnd muud detaili selle kohta, mis peaks toimuma enne maailma lõppu? Ilmutusraamat aitab meid selles. Siit saame teada, et kui me näeme usuliste, majanduslike ja poliitiliste jõudude ülemaailmset ühinemist, siis on lõpp lähedal. Kui võetakse vastu ülemaailmne dekreet ühe kummardamise päeva kohustuslikkuse kohta ja sanktsioonid rikkujatele, siis teame, et maailma lõpp on käes. Ilmutusraamatus kirjeldatakse, et kogu maailm muutub usuliseks ja suurem osa rahvaist alistub saatana pettustele ja tunnistab valereligiooni. Kõik inimesed jagunevad kaheks ja see saab väga ilmsiks. Kuid tänapäeva maailm, milles valitseb jumalakartmatus, ateism ja ilmalikkus, pole ikka veel selline, nagu see, mida Ilmutusraamatus kirjeldatud valereligioon endas kannab.
Hoolimata sellest, kui palju me tahaksime midagi üksikasjalikumalt õppida, ei leia me mingeid teisi tunnustähti kui see: „Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas.“ (Mt 24:30) Seega, täidame kannatlikult Kristuse missiooni ja ootame, kuni näeme taevas Inimese Poja tunnustähte.
In English