Laupäeval, 23. augustil tähistasid Põltsamaa adventistid mitmekesiste üritustega oma koguduse 90. aastapäeva.
Hommikupoolik
Traditsioonilised jumalateenistused olid tavalisest pidulikumad, nii piiblitund kui ka hommikune jutlus, mida kaunistasid mitmed muusikalised ettekanded. Noorte piiblitund oli aga hoopis tavatus võtmes, nimelt mängiti täringut veeretades Peetruse jalajälgedes astumist. Lastele tuli aga külla vaarao, kellel olid suured mured, sest tema riigile olid tulemas näljaajad ning oli tarvis leida tarka inimest, kes oskaks sellest raskest olukorrast väljapääsu leida – nii algas rollimäng Joosepist ja tema vendadest Egiptuses, mis lõppes rõõmsa peoga, kus Joosep ja tema vennad üksteist kallistasid, viinamarju ja küpsiseid sõid ja mänge mängisid.
Pärast Jumalasõna kuulamist või sellele mingil muul moel kaasaelamist pakuti lõunat igale maitsele, sest iga perenaine oli oma võimaluste piires parimate retseptidega sellele kaasa aidanud.
Õhtupoolik
Pärastlõunal kippusid noorte ja vanemate teed lahku minema, sest enamjaolt valisid noored linnamängu, mille käigus pidid mängijad linna plaani järgi otsima üles kontrollpunktid, kus tuli täita erinevaid ülesandeid. Siiski jäi meenutusi ajaloost kuulama ka väga palju noori, lisaks muidugi vanemaealised – ja nad ei pidanud pettuma. Ardo Rosinal oli kokkutulnuile näidata hulgaliselt haruldasi originaalmaterjale koguduse algusaastatest. Siinkohal suur tänu perekond Kukele, kes oma majapidamist korrastades need materjalid leidis ja kogudusele üle andis. Ajalooülevaadet aitasid ilmestada põnevad mälestused eakatelt inimestelt endilt. Meenutati seda, missugune oli koguduse elu siis, kui nemad olid veel lapsed ning kõige vanemad mälestused puudutasid isegi aegu, mida nad teadsid oma vanemate juttude põhjal. Mida lähemale tänasele päevale, seda noorematel oli võimalik sõna sekka öelda. Meenutuste hetkedel peeti ka lilledega meeles koguduse staažikaid liikmeid ja sooviti neile õnnistusi edasiseks.
Aastapäeva peaesinejateks olid kõnelemas Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu sekretär pastor David Nõmmik ning laulmas ja musitseerimas ansambel D-duur, kes andis õhtul toreda kontserdi. Nii kõnedest kui ka lauludest jäi kõlama mõte, et Jumalat tasub usaldada, olukordadest hoolimata.
Kokkutulnutel oli põhjust olla tänulik nii üheksakümne möödunud aasta eest kui ka kauni ilma eest, mille sisse aastapäev napilt, aga kindlalt ära mahtus.
Mõned kogemused ürituste organiseerijatele
Jumal ei anna ainult ilma. Ta annab kõik: mõtted, ideed ja isegi teostuse; inimesed, kes sind aitavad.
Sellepärast palu, siis sulle antakse.
Eha: Tahtsin, et lastetund oleks hästi vahva ja põnev, aga pea oli tühi. Nägin, et teistel olid oma tegemised, kõigil kiire, ei tahtnud kedagi tülitada, et mõttetalguid korraldada. Siis tundsin kui koputust oma südamel: miks sa siis ei palveta? Laskusin põlvedele ja valasin kõik oma mure Jumala ees välja. Kui palvelt tõusin, hakkas kogu lastetund minu ees rulluma, väikseimate detailideni välja. Teadsin, mis asju kasutada ja kuidas. Ja hirmu ei olnud. Kuni lõpuni.
Ära ole jalus, kui Jumal tegutseb. Ära paanitse, ära süüdista, vaid täna.
Hele: Arvatavasti on kõik, kes on midagi organiseerinud, kogenud, et tuleb ette kitsaskohti, millest ei oska väljapääsu leida. Kui ise ei oska ja abi ei saa, võiks proovida Jumalat tänada. Isegi, kui on nii halvasti, et pole millegi eest tänada, siis võiks tänada selle eest, et halvemaks enam minna ei saa. Ei, nii halvasti minul ei olnud, aga see on soovitus juhuks, kui... Aga tänu jõudu tundsin sellegi poolest, millise rahu see andis! Siis, kui tänumeel minu üle täiesti võimust võttis, tuli lahendus probleemile, mida ma polnud täie tõsidusega enda jaoks teadvustanudki: mis siis ikka saab, kui inimesed üldse ära ei mahu. Jumal oli ka sellele mõelnud. Keegi helistas ja pakkus (ise!) võimalust koosolek telki ekraanile üle kanda. Kuidas seda organiseeriti või tehti, ma ei tea, aga Jumal teab ja Tema õnnistagu neid inimesi, kes seda tegid.
In English