12. poistelaager lõi osalejate rekordi ja vahetas põlvkonda

24.–28. juulini oli Võrumaal Aedla talus järjekorras 12. poistelaager. Laagri korraldaja Allan Randlepa sõnul on toimunud laagriliste vahetus, nii et seekordsest rekordilisest laagriliste hulgast (45 osalejat, neist 14 täiskasvanut) oli laagris esimest korda enamus osalejaist. Laagris oli varasemast erinev ka see, et noorimad laagrilised olid 4- ja 5-aastased poisid.

Seekordne poistelaager oli esimene nii Joosepile ja tema pojale Joonasele, Tiidule ja tema pojale Jasperile kui ka Indrekule ja tema poegadele Oliverile ja Mattiasele. Kõik kolm isa tunnistavad, et laager annab aega pojaga koos aega veeta ning koos ka midagi ette võtta. „Laagri eesmärk on võib-olla kvaliteetaega anda, aga kuivõrd see laagri kontekstis õnnestub: poistel on väga põnev ilma isatagi. Kuna minu poisid on selles vanuses, et vajavad minu abi, see on hea võimalus õpetada midagi uut, teha midagi koos, näiteks meisterdasime valmis õnge. Oli palju asju, mida poisid tegid ise, aga nad vajasid minu abi ka,” rääkis Indrek. Joosep lisas, et poistele meeldivad pigem tegevused, mitte istumised ja kuulamised. „Kõige ägedam oli Joonasele Otepää seikluspargis poole kilomeetri pikkune laskumine.” Kõigile poistele meeldisid väga väljasõidud, nii Otepää seiklusparki kui ka Võhandu jõel parvetamine. Tiit näeb laagris head võimalust poega rohkem ka isa külge siduda. „See laager on võimalus poega väheke emme küljest lahti haakida, et ta oleks issi küljes ka kinni. Kui koju tagasi jõudsime, ütles Jasper päev otsa emme kohta issi.”

Hommikuti oli pärast sööki piiblitund, mida viisid läbi isad kordamööda, piiblitunniga seoti ka füüsiline tegevus. Piiblitundide ajaks jagati poisid vanuste kaupa eri rühmadesse. „Kõik isad olid rakkes,” ütles Joosep. „Kolm korda päevas pidi süüa tegema ja iga päev piiblitundi läbi viima.” Tiidu sõnul on see, et kogu toit valmistati lõkke kohal, väga tore. „Lõkke kohal söögi tegemine oli hästi vahva, ei pea alati köögis ja gaasi kohal süüa tegema, kui on võimalus lõkke kohal teha.”

Joosep ütles, et laagri oluline eesmärk on kindlasti ka see, et see annab poistele arenemisvõimaluse suhtlemises teiste poistega ja koos tegutsemises. „Kui nutiseadmed on kinni pandud, siis peab hakkama teistega suhtlema. Laagris oli mobiilikeeld. Kui need asjad kinni panna, siis hakkavad mõtted ja ideed ja elu peale.” Lisaks sellele, ütles Joosep, annab laager koostegemise rõõmu. „Koos tehes on erinevad rollid ja erinev vastutus. Isad peaksid rohkem kaasama poisse, mitte eest ära tegema. Koos tegemine on kõige parem viis asju õpetada.”

„Kihvt oli näha, kuidas alguses on palju võõraid inimesi ja isegi lühikese laagri lõpuks paljud neist enam nii võõrad ei ole. Lapsed suhtlesid omavahel ja sõlmisid uusi sõprusi,” rääkis Indrek ning lisas, et laagri suur pluss on, et see andis võimaluse natuke vabamalt võtta. „Ühest küljest nagunii oled eemal, laagris, teisest küljest vähendas pingeid kindlasti see, et ülejäänud pere (poiste väike õde) kodus oli.”

Laagri programm oli nii tihe, et osa tegevusi jäeti koguni ära. „Laager väsitas ka, sest nii palju oli teha. Hommikul ikka pidi vara ärkama, õhtul läksid tegevused pikalt, öömängud ja saunad. See, mida tegime, võttis rohkem aega, kui plaanisime. Laupäeva õhtul oli näha, et kõik on väsinud ja planeeritud tegevuse asemel tegime lõkke ääres tokileiba ja lihtsamaid asju. Minu poistele meeldis väga lõke, olid lõkke ümber suure osa ajast,” rääkis Indrek. Tiit sõnas, et öömängud oli vahvad ja tore oli see, et sai palju ujuda. „Poisid said ringi joosta ja end enne magamaminekut ära väsitada. Ujumist oli hästi palju, see lastele tohutult meeldis.”

Poistelaagri programmi mahtus Tiidu sõnul ka „päris töö tegemist”: koos tehti Jaanuse (laagriplatsi omaniku) talvepuid.

Kui Tiit oma pojalt Jasperilt uuris, kas järgmisel aastal jälle laagrisse minna, sai ta vastuseks: „Jaa, muidugi tuleme!” „See laager on tõsiselt äge asi! Varem oli alampiir 9 aastat, aga sel aastal oli ka 7–8-aastaseid, oli ka viieaastaseid ja kõigil oli tore. See laager sobib kõigis vanuses poistele, kõigil on midagi teha.”