Tänavune noortelaager, mis vältas 16. juulist 22. juulini Saaremaal Pähklimäe puhkekeskuses, kandis pealkirja „Sügavam”. Seitsmenda päeva adventistide koguduse Eesti liidu noortejuht Mairo Tutk ütles, et teemavalikul lähtuti soovist teha laagrit, mis on vaimulikus mõtte sügavam. „Soovime, et noortel oleksid tööriistad, millega otsustada, mis on õige, et neil oleksid tööriistad piibliuurimiseks.” Kuna järgmise aasta noortelaagri osas on mõte suunata laager rohkem väljapoole, kujundada see misjonimeelsemaks, on Mairo sõnul oluline, et noored oleksid selleks valmis. „Et võiksime olla misjonärid, on meil vaja sügavamat suhet Jumalaga.”
Möödunud noortelaagri liitus koguduse ristimise teel Ergas-Ever Kask, kes laagri teema kohta ütles, et laagris räägiti sügavamast otsusest järgida Jeesust: „Laagris sai räägitud sügavamast annist ehk siis Püha Vaimu andidest. Samuti sai räägitud sügavamast õpetusest ja sügavamast loost, sügavamast päevast, ehk miks hingamispäev ning lõpuks ka sügavamast otsusest järgida Jeesust.”
Noortelaagri igal hommikul oli piiblitund mentoriga. Laagrilised jagati mentorite vahel vanuse järgi rühmadesse, nii et igal mentoril oli nädal aega üks ja sama noortegrupp juhendada. Piiblitunni teemad olid rühmades samad, ent iga mentor otsustas, kuidas teema avada. „Noored said mentoriga jagada mõtteid, mida ehk kodukoguduses ei saa. Mentorid olid sõltumatud laagri korraldamisest, nad said noortega vaimulikel teemadel suhelda, mida korraldajad ei saanud teha,” ütles Mairo. Ergas-Ever pidas mentorite süsteemi väga toredaks, öeldes: „Mulle meeldis väga see, et laagri algusest lõpuni oli päevateemade arutamiseks sama grupp ja mentor, et ei olnud iga päev uute gruppide otsimist ja moodustamist.”
Pärast hommikust piiblitundi olid erinevad tegevused, esimestel päevadel töökojad, edasi sportlikumad, tavalised noortelaagri tegevused: mullipall, veepäev, takistusriba, vabal ajal käidi ujumas. Igal õhtul oli kavas õhtune jumalateenistus ning kolm korda istuti lõkke ümber, et arutleda erinevate küsimuste üle. Esimesel lõkkeõhtul oli teemaks kolme ingli kuulutus, teisel ja kolmandal õhtul suhted: suhe Jumalaga, omavahelised suhted, romantiline suhe, teoloogilised küsimused, kogudusesisesed suhted. Iga noor sai oma küsimuse kirjutada sedelile, mis mentorite vahel ära jagati ning lõkkeõhtu ümber arutleti küsimuste üle. „See aasta näitas, et aeg on edasi läinud: küsitakse rohkem raskeid küsimusi suhete osas, kõik need kategooriad olid enam-vähem võrdselt esindatud,” sõnas Mairo küsimuste teemavaliku kohta.
Õhtustel jumalateenistustel kõneles Balti uniooni noortetöö ja misjonitöö juht Mindaugas Pikunas, kes kutsus noori üles andma oma elu Jumalale, nii igaõhtuste kõnede kui hingamispäevase jutluse ajal. „Mindaugas tõi ühel õhtul näite Norra suusakoondisest, kelle põhimõtted on sellised, mis võiksid tema sõnul olla eeskujuks ka koguduses: ära ole nõme, kõik on võrdsed, reedel on takoõhtu – igal reedel tulevad kõik suusatajad peredega kokku ja veedavad koos aega, ei räägi inimestest, vaid inimestega.
Laagrile tagasi vaadates sõnas Mairo, et nägemus laagrist sai täidetud parimal võimalikul viisil. „Kõik, kes olid laagris, tegid oma parima, tiimiliikmed ja mentorid tegid oma parima. Usun, et Jumal õnnistas seda laagrit. Oli üks tore laager! Ma arvan, et see laager puudutas nii mõndagi inimest rohkem kui mõni eelmine. Ergas-Ever ristiti laagris ja laupäeva hommikul kutsus Mindaugas inimesi üles tegema otsust alustada oma teed Jumalaga, vastajaid oli parajal hulgal. Vaimulikult oli see üsnagi puudutav laager,” ütles Mairo, nimetades ka inimesed, kes kuulusid laagri korraldajate meeskonda: „Angelina ja Tiina Otsa, Annika Kaljuve, Mariel Peetson, Ly Kaasik, Ergas-Ever Kask ja Laura Kangur. Laagrit aitas teha veel väga palju teisi inimesi, umbes nelikümmend inimest sai ära mainitud laagri lõpus.”
Ergas-Ever meenutab oma ristimise päeva nii: „Päev oli palav nagu kõik teisedki päevad laagri ajal. Tegelikult õnnestus mul just laupäeva hommikuks kurk valusaks saada, mis pani mind natuke muretsema eesseisva vettemineku pärast. Kuid kui me Ivoga vette läksime, tundsin ma, et vesi oli minu jaoks palju soojem kui eelnevatel päevadel samas veekogus ujumas käies. Teine selline hea kogemus oli, et samal ajal, kui toimus ristimine, tuli meie kohale vihmapilv ning kohe-kohe oli sadu pihta hakkamas. Kui saime riided ära vahetatud ja tagasi teiste juurde, siis hakkaski juba vaikselt tibutama, mõttes palusin ma, et ei hakkaks sadama ning vihma hoitigi tagasi, et me ei peaks kiirustama tagasi laagripaigale.”
Pildid: Annika Kaljuve
In English