Peakoosolek 2007: NOORTEOSAKONNA ARUANNE

Eesti Adventnoortel on olnud taas kolm sündmusterohket aastat. On meeldiv tunnistada, et noored olid aktsepteeritud ja võisid aktiivselt osaleda koguduse mitmekülgses tegevuses, nagu on öeldud Piiblis: ”Ükski ärgu põlaku sinu noorust, vaid ole usklikele eeskujuks sõnas, elus, armastuses, usus, meelepuhtuses.” 1.Tim.4,12. Noorus ei ole teenimisele ja evangeeliumi kuulutamisele takistuseks, vaid vastupidi, väga positiivne - sellepärast võis näha tegutsemas igas vanuses noori. Tegeleti muusikaga, Piibli uurimisega, tunnistamisega, heategevusega, ürituste organiseerimisega, spordiga, matkamisega, reisimisega jne. Nagu nähtub lisatud tabelist, kõige silmapaistavamad ja rohkearvulisemad olid loomulikult üleeestilised noorteüritused, nagu PPP, noortepäevad, noorte suvelaagrid, kus oli avatud võimalused nii eesti kui ka vene keelt kõnelevate noorte jaoks.

Kolme aasta jooksul on kasvanud meediatehnika kasutamine noorte teenistuses. Oleme südamest tänulikud AKEL-ile kaamera eest, mille võisime soetada 2006.a. ning mida on aktiivselt kasutatud kõigil suurematel ja ka väiksematel üritustel. Samuti oleme tänulikud raha eest, mis on veel helitehnika soetamiseks eraldatud.

Osa noorteüritustest, nagu PPP, on traditsiooniliselt muutunud rahvusvahelisteks. Viimaste aastate saavutuseks võib pidada ka seda, et PPP viktoriin oli läbi viidud WIFI võrgu kaudu. Samuti on väga meeldivaks suhtlemisvahendiks kujunenud koguduse noortelist, mis on tunduvalt parandanud info edastamist ja millest iga soovija võib osa võtta. Alati olid suure huviga oodatud lõbusad ja õpetlikud videoklipid. Suureks plussiks võib lugeda tekkinud konfessioonidevahelised sidemeid, kui noorteüritustel esinevad ja osalevad teiste koguduste esindajad.

Iga eduka uuenduse ja ürituse taga aga seisavad konkreetsed isikud, keda tahaks tänada. Nende hulgas sooviks eriti esile tõsta Andres Ploompuud, kes juhtis noorteosakonda 2,5 aastat, ning Indrek Ploompuud, Hellevi ja Aldar Nõmmikut, Taavi Käsku, Karmen Palts ja paljusid teisi, kes vabatahlikult, omast vabast ajast ja tahtest, tegid oma parima. Lähemalt vaadates võib imestada, kui palju on meie seas andekaid ja pühendunud noori inimesi, kellele kartmatult usaldada Jumala töö lõpetamine siin maailmas.

Kuid peab täheldama ka negatiivseid tendentse:

Eestimaa noored ei istu ühel kohal: inimesed õpivad, liiguvad õppides ja töötades linnast linna ja riigist riiki, mis ühest küljest on väga hea, kuid teisest küljest jätab meid vahest ilma talendikatest ja aktiivsetest abilistest nii kohalikes kogudustes kui üleestilises noortetöös. Sellepärast tehaksegi erinevates kogudustes noortetööd erineva intensiivsusega.

Teine probleem on, et aktiivsed noored annavad endast ära nii palju, et põlevad ruttu läbi. Tihti puudub motiveeritus.

Kolmandaks probleemiks on, et adventnoored, kes on sündinud ja üles kasvanud koguduses, ei ole piisavalt suutelised leidma sõpru maailmast, et neid Jumala juurde juhtida.

Neljandaks, väljakujunenud traditsioonilised kiriku vormid ja tavad ei vasta tänapäeva postmodernistliku ühiskonna nõudmistele.

Siin on üsna suureks probleemiks nn. vanade ja noorte vaheline vastuolu.

Arvestades seda, et noortetöö on vabatahtlik ja omakasupüüdmatu, peame olema Jumalale väga tänulikult kõige eest, mida oleme võinud kogeda ja iga üksiku noore eest, kes ennastsalgavalt selles osalenud on. Rõõmustav on näha, et on tekkinud noored, näiteks grupp ”Istik” Aldar Nõmmiku juhtimisel, kes nende probleemide foonil otsivad väljapääsuteid, uusi meetodeid, et sõbruneda, üksteist julgustada ja inspireerida, saada lähedasemaks ja leida sõpru Jeesusele.

Tulevikust rääkides sooviks, et kõik, mida me teeme, oleks võimalikult professionaalne ja inimestelähedane, et oleks haaratud võimalikult suur ring noori ja kaasatud täiesti uued talendid. Unistuseks jääb teha teoks esimese eestikeelse kristliku filmi idee. Teame, et kõik on Taevase Isa kätes ja et Tema töö saab lõpetatud.

"Meie edu pandiks on koostöö ja ühine motivatsioon tegutsemiseks.”

AKEL-i noortejuht