Peakoosolek 2007: RAJALEIDJATE TÖÖ ARUANNE

Eesti Rajaleidjate Selts alustas oma tegevust 15 aastat tagasi. Algusaastate kiire kasvu järel on viimastel aastatel liikmete arvu suurenemine olnud mõõdukas ning 2006. aasta jooksul isegi vähenenud.

Rajaleidjate üldarvu muutused on tingitud vanemate rajaleidjate arvu vähenemisest. Samas aga on askeldajate ehk nooremate rajaleidjate arv suurenenud. Võrreldes 2004. aasta näitajaga on see kasvanud 35%. Liikmete arvu põhjusi analüüsides võib välja tuua kaks peamist: 1) rajaleidjate „põlvkonna” vahetus ehk üks osa rajaleidjaid on kasvanud suureks ning ei tegutse enam rajaleidjate seltsi liikmetena; 2) huvi vähenemine teismeliste hulgas.

Lisades eeltoodule Rajaleidjate jagunemise erinevate klasside lõikes (2006.a. seisuga), võib märgata, et Rajaleidjate viimasesse klassi – Teejuhi klassi ja edasijõudnute klassi – Meisterjuhi klassi kuuluvate laste hulk erineb märkimisväärselt, mis tähendab, et väga vähesed rajaleidjad jätkavad tegutsemist ka pärast kuue põhiklassi lõpetamist.

Ülaltoodud analüüsitulemustest lähtuvalt tuleb järgneval perioodil enam tähelepanu pöörata nii järelkasvule kui ka Rajaleidjate põhiklassi lõpetavatele noortele ning leida neile sobiv tegevuskava.

Koosolekud
2004. aastal tegutsesid Rajaleidjad 11 Eesti linnas, 2006. aastal aga 9: Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Põltsamaa, Tartu, Võru ja Valga (tegevus on peatunud Kuressaares ja Jõgeval liikmete puudumise tõttu). Regulaarsed koosolekud toimuvad 8 linnas (Rakveres koosolekuid ei toimu, kuigi nad osalesid Eesti Liidu Rajaleidjate laagris).

Rajaleidjate seltside koosolekud toimuvad erinevate plaanide alusel, mis on koostatud kohalikke olusid arvestades. Enamasti käiakse koos kaks korda kuus, harvem kord nädalas. Suuremates linnades on rajaleidjatel võimalus koguneda nii nädala sees kui ka nädalavahetustel, väikelinnades käiakse koos enamasti ainult pühapäeviti. Põhjuseks asjaolu, et väikelinnad hõlmavad ka maakondi, nii et paljud lapsed tulevad rajaleidjate tundi väga kaugelt ning seetõttu ei ole võimalik iganädalaselt kohtuda. Teatud rajaleidjate programmi kuuluvaid teemasid võetakse läbi ka laste piiblikoolis hingamispäeviti.

Tegevused
Rajaleidjate koosolekud on ülesehitatud traditsiooniliselt, lähtudes rajaleidjate klasside programmidest. Iga selts püüab siiski leida ka põnevaid eritegevusi, mis aitaksid nii laste huvi üleval hoida kui ka tutvustaksid rajaleidjaid ühiskonnale laiemalt. Enam on hakatud viima läbi ühisüritusi noorteosakonnaga, mille üheks põhjuseks võib olla ka endiste rajaleidjate siirdumine noorte hulka, kuid samas soovivad jätkuvalt Rajaleidjatega sidet hoida.

Aastatel 2004-2006 viidi erinevates Rajaleidjate Seltsides läbi järgnevaid üritusi:
 Rajaleidjate õppeaasta avaüritus
 Jõuluüritus: jõulupidu koos noortega; heategevusüritus
 Jumalateenistuse korraldamine
 Sõbrapidu
 Loodusmatkad ja väljasõidud loodusesse
 Spordivõistlused koos noortega
 Emadepäeva tähistamine
 Rajaleidjate õppeaata pidulik lõpetamine
 Jalgsimatk
 Linnamängud
 Osalemine noorteorganisatsioonide messil

Seltsid igas linnas korraldavad ka rajaleidjate matkasid, kus kinnistatakse koosolekutel õpitud matkatarkusi. Mõnikord käivad erinevate linnade rajaleidjad koos ühistel matkadel. Matkad on seljakottidega, ööbitakse telgis ning süüa tehakse lõkkel – nii nagu tõelistele rajaleidjatele kohane.

Suurüritused:
I Laagrid
1) Igal aastal toimub traditsiooniline Eesti Liidu Rajaleidjate laager. Laagri toimumise ajaks on juuli esimene nädal.
Laagrist osavõtjate arv on olnud keskmiselt 100-130 inimest. Laagri kestvuseks on 6 päeva – esmaspäevast laupäevani. Tegevused jagunevad igal aastal kahte suuremasse gruppi: traditsioonilised – Piiblitund, orienteerumine, linnakute ehitamine, maastikumäng – ja erilised tegevused, mis sõltuvad kavast ning ka laagripaiga asukohast, mis on igal aastal erinev (vahetevahel kasutatakse ühte paika ka kaks aastat järjest).

2) 2005. aastal toimus talvelaager Haapsalus. Laager oli 3-päevane ning selle kestel said lapsed lüüa kaasa erinevates tegevustes toas (nii teadmisi kontrollivate kui loominguliste tegevustega) ja ka väljas (linnamäng).

3) Trans-Euroopa Divisjoni Rajaleidjate laager – Camporee 2006, Taanis.
Taanis toimunud Camporee oli Eesti rajaleidjatele teine. Laagrisse sõitis 49 rajaleidjat üle terve Eesti. Osalejad jäid väga rahule nii korralduse kui tulemustega. Laagri märksõnadena võib välja tuua kaks tähtsündmust:
 Ühe Eesti rajaleidja ristimine (Kristiina Toome, Võrust)
 Esikoha saavutamine laagrimööbli ehitamise konkursil

Laager andis palju meeldivaid mälestusi, aga ka rohkelt uusi ideid kohalike laagrite korraldamiseks.




II Rajaleidjate Õpetajate Seminar

Rajaleidjate Õpetajate Seminar on traditsiooniline Rajaleidjate õpetajate õppepäev, mis toimub novembri viimasel nädalavahetusel. Keskmiselt osaleb õppepäeval 20-25 juhendajat-õpetajat. Peamiste teemadena käsitletakse:
 Ülevaade Rajaleidjate tööst kogudustes
 Uue metoodilise materjali tutvustus
 Eesti Liidu Rajaleidjate laagri ettevalmistus
 Olulisemad päevakohased teemad


Analüüs
Perioodil 2004-2006. olid püstitatud järgnevad üldised eesmärgid:
 Rajaleidjate töö aktiivsuse tõstmine
 TED’i Rajaleidjate laager - Camporee 2006, Taanis
 Uute juhendajate-õpetajate väljaõpe
 Pöörata enam tähelepanu nooremate rajaleidjate – Askeldajate arendamisele, et tagada järelkasv
 Ühiskonnale kasuliku tegevusega Rajaleidjate tutvustamine laiemalt

Antud eesmärkide täitmist analüüsides võib väita, et kõige enam õnnestusid Camporeel osalemine, samuti Askeldajate tegevuse toetamine. Uusi juhendajaid ja õpetajaid liitus 4. Mitmete ürituste kaudu tutvustati Rajaleidjaid ka ühiskonnale üldisemalt (noorteorganisatsioonide messil ja linna heakorrastusüritusel osalemine; ülelinnaliste linna- ja maastikumängude korraldamine). Suurematest vajakajäämistest võiks välja tuua Rajaleidjate tegevuse aktiivsuse vähese tõusu, mille üheks põhjuseks võib olla puudulik töö teismelistega. Sellele valdkonnale tuleb järngeval perioodil kindlasti enam tähelepanu pöörata.

Eesti Rajaleidjate Juht