Soovin aasta lõppedes saata oma soojad tervitused meie ülemaailmse seitsmenda päeva adventistide koguduse perele ning võtta paar hetke, et mõtiskleda sel ainulaadsel ajahetkel – ajal, mil jätame vana seljataha ning astume uude.
Oleme kindlasti kõik tähele pannud, et elu siin maal toob sageli kaasa segu heast ja mitte nii heast, rõõmust ja murest, võidust ja teinekord ka tragöödiast. Meil, kes me armastame Issandat ja järgime Teda, on imeline tõotus Tema igavesest ligiolust kõiges, nagu Ta meile ütles: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5) Ta on andnud meile õndsa lootuse oma peatse tuleku ja igavese elu kohta, mis on täis rõõmu ja õnne, koos Temaga (Ilm 21:4).
Vana aasta lõpus on hea vaadata tagasi headele aegadele, meenutada rasketest aegadest saadud õppetunde, klaarida ära teistega tekkinud segadused, pakkuda ja saada ise andestust, seejärel asetada vana aasta minevikku ja astuda tulevikku. Piibel sõnastab selle niiviisi: “Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud,ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Fl 3:13, 14)
Veel head nõu selles osas leiame Hb 12:1, 2: “...pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.” (Hb 12:1, 2)
Need lõigud on rikkaliku tähendusega, kui astume uude, 2018. aastasse. Pane tähele, kuidas mõlemad lõigud juhivad meie tähelepanu Jeesusele – meie usu alustajale ja täidesaatjale. Ainult Temale vaadates saame maha panna kõik raskused, jätta mineviku seljataha ja minna edasi kindluse ning julgusega.
Miski ei ilmesta seda selgemini kui kaunis pühamuteenistus, mis on meile nii kenasti ära seletatud Kirjas heebrealastele ja milles Kristus meie “tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, – siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Hb 9:11–14)
Pühamu sõnum on meie suhte mõistmisel Issandaga väga kesksel kohal. See tuletab meile meelde, kuidas me võlgneme kõik Jumalale. Tema on meie ohver, Tema on meie preester, Tema on meie Lunastaja.
Pühamu viib meid Jumala päästva väe juurde ning tuletab meile meelde, mida Kristus on meie heaks minevikus teinud ja mida Ta teeb meie heaks praegu. Kahetsus, andestus, ärkamine ja uus algus, väljaminemine ja misjonitöö – kõik see on pühamuteenistuses esindatud ning seda uurides võime saada väärtuslikke õpppetunde.
Meid kutsutakse seda olulist tõde uurima Pühakirja kaudu. Loeme “Suurest võtlusest”: “Selle asemel, et kasutada väärtuslikke tunde lõbustusteks, uhkeldamiseks või kasu ahnitsemiseks, tuleks need pühendada tõesõna tõsisele, palvemeelsele uurimisele. Jumala rahvas peaks hakkama selgesti mõistma tõde pühamust ja uurimiskohtust. Igaüks vajab isiklikku teadmist oma suure Ülempreestri seisukoha ja töö suhtes. Vastasel juhul on võimatu osutada usku, mida nõuab meie aeg, või täita kohustust, mille Jumal on määranud meil täita. /---/ Pühamu taevas on Kristuse töö keskuseks inimeste heaks.” (lk 488)
Uude aastassse astudes on on oluline saavutada värske arusaamine sellest, kes me oleme ning missugusel ajal ajaloos me elame. 2017. aastale tagasi vaadates näeme paljusid muutusi maailmas ja Piibli prohvetikuulutuste täitumist. Issandale toetudes ja Tema ustaval väel end ja oma mõtteid ning tegusid ja sel erilisel ajal misjonitööd juhtida lastes läheme uude aastasse suurte ootustega.
Õnnistagu teid Issand, tugevdagu ja julgustagu teid, kui alustate seda uut aastat koos Temaga. Maranatha!
Ted N. C. Wilson on ülemaailmse seitsmenda päeva adventistide koguduse president.
In English