Igaüks tahab olla eriline. Mitte tingimata teistest paremad, kuid tahame olla isesugused. Selle poole püüeldes soovib õpilane, et tema koolikirjand oleks originaalsem kui klassikaaslastel.
Üliõpilane tahab, et tema kursuse- või lõputöö tõstataks kordumatu teema, mille peale teised uurijad ei ole tulnud. Pereema soovib külalisi võõrustades pakkuda neile erilise retsepti järgi valmistatud rooga, mis teda teistest eristaks. Isegi oma jumalateenistustega püüame näidata originaalsust ja loomingulisust.
Esmapilgul on need soovid isekad ja egoistlikud. Aga kui inimesel on terve enesehinnang, ei saa neid püüdlusi siiski negatiivseks pidada. Selliseid soove kogedes tekib meil hea motivatsioon, mis inspireerib arendama oma andeid ja potentsiaali.
Piiblist sugupuude loetelu lugedes ehk haigutame, sest korduvad sarnased laused. 1. Moosese 5:3–20 leiame Aadama järeltulijate nimekirja. Mooses kasutab sama mustrit: „Kui…(isa nimi) oli elanud … aastat, siis sündis temale… (poja nimi) ja … (isa nimi) elas pärast …..(poja nimi) sündimist …aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid. Nõnda oli kõiki … (isa nimi) elupäevi…. aastat; siis ta suri.”
Kas need lõigud annavad meile vaimulikku kasu? Esiteks on meil võimalus avastada mõni Vana Testamendi omapärane tekstistruktuur. Teiseks, korduvad tekstid on nagu tähelepanumäng: kuidas on autor komponeerinud teksti, mille osad on väiksemad korduvad tekstid. Ja kolmandaks, teksti lugedes saame jälgida muutusi ka teistes tekstides. Nii saame teada, et autor soovib meile öelda midagi konkreetset.
Uurigem seda lõiku ja vaadakem, millest räägib meile see lugu. Me saime teada, et Eenok kõndis Jumalaga. Kulakovi Instituudi venekeelset tõlget lugedes avastasin, et salmid 22–24 on tõlgitud teistmoodi, otse heebrea keelest: „Eenok elas lähedases suhtlemises Jumalaga (vene keeles – в тесном общении с Богом), ja eriti pärast Metuusala sündimist. Eenok veetis maa peal 365 aastat, elades lähedases suhtlemises Jumalaga. Ja äkki teda ei olnud enam, sest Jumal võttis ta elavana enda juurde.“
365 maapealset eluaastat veetis Eenok, suheldes Jumalaga. Teised 5. peatükis loetletud inimesed elasid ja surid, Eenok võeti elavana ära. Märkame, et triviaalse ja universaalse surma taustal tekib lootus. Kui kõik surevad, jääb elama inimene, kes kõnnib Jumalaga. Eenok on sümbol lähedasest suhtest Jumalaga – elu võib täielikult muutuda.
On huvitav mõelda, kas Eenoki eluaastate arv võib olla sümboolne. Võib-olla on see juhus, kuid aastaringis on sama arv päevi – 365.
Eenokit ei võetud ära liiga vara. Ta elas mõnes mõttes täieliku aja. Selles loetelupeatükis on luubi all Aadama seitsmes järeltulija – Eenok. On huvitav märkida, et eelmises, neljandas peatükis, on samuti järeltulijate loetelu, kuid see on Kaini sugupuu ning selleski on luubi all seitsmes järeltulija. Tema nimi on Lemek. See mees oli ka ainulaadne, eriline, kuid teises mõttes. Tema elu ei olnud seotud Jumalaga. Ta tahtis olla erinev: ta oli esimene, kes võttis kaks naist. Ta oli selle üle uhke ning pühendas oma naistele luuletuse. Veelgi enam, ta tapab noormehe, kes tahtis tappa teda, ja seejärel laulab poeetilisel viisil enda teost. Tundub, et ta oli ka selle üle uhke.
Näeme kahte sugupuud, kõikidel järeltulijatel olid naised ja lapsed. Me ei tea nende kohta midagi peale statistiliste andmete. Need kaks vereliini on üksteisest väga erinevad. Julgen väita, et mõlema vereliini seitsmendad esindajad elasid samal ajal. Üks trotsis Jumalat ja Tema õigust, tegi paha ja siis suri ka ise. Teine elas tihedas osaduses Jumalaga, oli ümbritsevate jaoks nagu lootuse märk ja Jumal andis talle igavese elu.
See on nagu meie aja lugu: kuritegevus kasvab, moraal langeb ja inimesed ülistavad oma patte ning pahesid. Aga selle „kurja ja surma kuningriigi“ seas on inimesed, kes elavad ikka veel Jumalaga ja nad on ustavad Tema käskudele. Nad usuvad, et Kristus tuleb varsti ning toob vabanemise surmast, kannatusest ja patust.
Mõeldes sellele, et Eenok elas sama hulk aastaid, nagu on päevi aastas: igaühele on kingitud uus aasta, see on nagu miniatuurne eluaeg, mis oli Eenokile mõõdetud. Seitsmenda päeva adventistidena usume, et Jeesus tuleb varsti ja kutsub meid oma riiki. Ta annab meile lõputu aja ja õnneliku igavese elu, mis ei piirdu teatud ajaga, mille sümboliks võib olla aasta 365 päeva. Vaatamata sellele, et ootame igavest elu, ei tohi me unustada, et siin maises elus on Jumalal meiega plaan ja me peame selle rakendamisel olema võimalikult efektiivsed. Me ei tohi unustada, et meil on kohustus Jumala ees siin ja praegu.
Oleme uue aasta 365 päeva alguses. Millised olid meie möödunud 365 päeva 2016. aastal? Sellest saame rääkida Jumalaga. Iga uus aasta meie elus on nagu terve elu miniatuuris. See on nagu terve Eenoki elu. Meenutame rõõmuga isiklikke võite, täidetud plaane ja unistusi. Mõnda hetke meenutame kahetsuse ja valuga. Mineviku vead saame anda palves Issandale, kelle käed on alati sirutatud oma laste poole. Rõõmu ja võidu eest saame tänada ja ülistada.
Meie ees on võimalus olla ainulaadne ja eriline. Võime elada nii, et meie kohta saaks öelda midagi rohkem kui „õppis ülikoolis, läks tööle, ostis vara, abiellus, sünnitas lapsed, pärast seda elas… aastat ja suri”. Jumal on andnud meile missiooni: hoida kõrgel lootuse lippu, et lootuse kaotanud näeksid seda! Võime oma igapäevase eluga näidata, kuidas elada Lootuses. Võtkem sel aastal aktiivselt osa kohaliku koguduse misjoniprojektidest! Toetagem üksteist selles töös ja olgem julged, kui Issand annab meile uusi ja värskeid ideid! Piibel esitab meile väljakutse elada sel aastal nii, et meie kohta saaks öelda nagu Eenoki kohta: „Ta elas osaduses Jumalaga!”