Amanda on suurlinna eeslinna seitsmenda päeva adventistide koguduse liige. On hingamispäeva pärastlõuna ja ta on end oma elutoa diivanile pikali visanud, et lugeda ajakirja Adventist Review. Samal ajal vaatab tema abikaasa Kevin telerist rahvusvahelist golfiturniiri. Amanda istub seljaga ekraani poole, olles teadlik sellest, kes parasjagu võidukursil on, kuna Kevin kommenteerib nähtut. Aga naine püüab süveneda loetusse vaatamata spordikommentaatorite jutule. See on Amanda tavaline hingamispäeva pärastlõuna.
Iroonilisel kombel loeb ta artiklit hingamispäeva pühitsemisest. See olukord on tema jaoks ühtaegu nii huvitav kui pingeline, kuna enamus nõuandeid, mida artiklis antakse, ei sobi ellu Kevini, tema kirikukauge abikaasaga. Amanda on juba 15 aastat üksinda kirikus käinud – üks paljudest „koguduse leskedest“ keskmises Põhja-Ameerika kirikus. Aga tal on õdesid üle maailma.
Ma ei tea protsente, aga adventiste, kelle abikaasa ei ole koguduse liige, on palju, enamus neist on naised. Kuigi siin artiklis kirja pandud põhimõtted kehtivad nii naiste kui meeste kohta, on see peamiselt suunatud naistele. Koguduse statistikud annavad teada, et enamus koguduse liikmeskonnast on naised, mis piirab abieluliste meeste arvu.
Selliste naiste jaoks on hingamispäeva pidamine keeruline. Kõige raskem on see kultuurides, kus naist nähakse kui vähem võrdset osapoolt abielus. Ta peab ehk tegelema oma abikaasa kapriiside ja vajadustega viisil, nagu hingamispäev oleks tavaline argipäev. Kui naine peaks keelduma teenimast, oleks tema elu täis pingeid, ähvardusi või isegi vägivalda. Kui tal veab, on tal mõistev abikaasa, kes lubab naisel kirikus käia, mis mõnes riigis võib võtta terve päeva, ning saada osa vaimulikust osadusest.
Mitte kõik usuliste erinevustega kodud ei tähenda vaid abikaasade erinevaid arusaamu. Me oleme kuulnud lugusid lastest ja noortest, kellest saavad adventistid vaatamata usukaugetele või isegi usu suhtes vaenulikele vanematele ja õdedele-vendadele. Nende hingamispäevad võivad olla eriti keerulised. Need on muidugi äärmuslikud juhtumid. Enamus adventistiks saanuid ei pea oma elus tegelema peresisese tagakiusamisega, aga peaaegu kõik usuliste lahknevustega kodud seisavad silmitsi hingamispäeva pidamise raskustega, mis teinekord nõuavad kompromisse ideaali arvelt.
Vaimuandide mõju
Piiblisalm, mis on kallis paljudele kristlikele abielupaaridele, on 1. Korintlastele 7:14: „…sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad“. Armastav ja hoolitsev abikaasa saab pühitsetud mõju kaudu. Püha Vaimu viljad tunnistavad Jumala iseloomu: armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, õrnus, lahkus, ustavus ja enesekontroll (Gl 5:22, 23).
Need vaimuannid võivad tunduda hirmutavad, kuna keegi meist ei ole täiuslik. Kui püüame selle kõrge standardi järgi elada, võib see konfliktsete väärtustega keskkonnas muutuda raskeks koormaks. Kuidas siis neid kõrgeid ja elumuutvaid käitumismaneere abielus saavutada? Me ei saa igapäevaselt neid teadlikult tekitada. See on alati raske ja hingamispäeva pidamine jääb suurimaks proovikiviks. Allpool on mõned olulised juhtnöörid, kuidas rasketest olukordadest läbi tulla. Allakirjutanu on need õppinud oma aastatepikkuse kogemuse jooksul.
Muuda palvetamine ja Sõna uurimine prioriteediks. Palvetamine avab meele Püha Vaimu mõjule, Tema muudab meie mõtteid ja elu, nii et see oleks vastavuses Jumala tahtega. Sageli anname järele isekatele ihadele. Kui see juhtubki, on oluline, et paluksime enne päeva lõppu andeks.
Ära nääguta kunagi, ega püüa teist inimest muuta. Paljud pered on purunenud, kuna usklik pool ootab, et tema abikaasa järgib tema eluviisi ja võtab vastu kõik tema mõtted. Mulle tuleb meelde sõber, kes abiellus agnostikuga ja seejärel avaldas talle survet, et mees annaks 10% oma palgast tema kogudusele. Lahke mehena abikaasa nõnda toimiski, aga selline ootus muutis ta kannatamatuks. Miks peaks ta toetama mõtteviisi, mida ta ei usu? Sama loogika kehtib abikaasa ajakasutuse kohta. See, kuidas usklik abikaasa suhtub hingamispäeval oma abikaasasse, on väga oluline selles osas, kuidas abikaasa suhtub tulevikus hingamispäeva.
Kui sa täidad hingamispäeva meeldivate mälestustega, võib see olla väärt ootamist. Kui hingamispäevast kujuneb päev perega, seostavad lapsed seda rõõmuga – nõnda ka abikaasad. Käigud loodusesse annavad hingamispäeva veetmiseks nauditava mooduse. Aga ära oota, et sinu abikaasa räägiks usust ning ära väldi ilmalikku vestlust; ära hurjuta teda hingamispäevast kõrvalekallete korral.
Hingamispäevased reisid jäävad meelde tervele perele, ehk igaveseks. Aeg-ajalt võiks selleks võtta terve päeva. Kuid siiski ei ole hea, kui jääd kirikust eemale rohkem kui üheks hingamispäevaks korraga, välja arvatud puhkuse ajal. Mitteosalemisest võib saada harjumus ja usklik abikaasa vajab osadust.
Kindel on see, et enamus meelelahutusviise ei sobitu hingamispäeva pühitsemisega, aga me võime leida sobivaid, loovaid ja lõbusaid asju, mida koos teha.
Käi teistega jumalateenistustel ja sõlmi kestvaid sõprussuhteid koguduses. Need sõbrad on meie toetusgrupp. Hingamispäeva võib pidada teiste naistega, kes üksi kirikus käivad. Ühe evangelisti naine rääkis mulle kord ühest Venemaa naistegrupist, kes saab igal hingamispäeval kokku ühe vallalise naise kodus, kus nad veedavad terve päeva. Selline iganädalane vaimulik puhkus väldib koduseid probleeme, mis võivad hingamispäevast tingituna tekkida (kui see ei tekita abikaasas tunnet, et ta on maha jäetud). Selline meetod ei pruugi sobida kõigile, kuid see on omalaadne alternatiiv.
Ära ütle oma abikaasale kunagi, et ta ei ole päästetud või et teie abielu oli viga. („Adventkodu“, lk 106) Kuidas end tunneksid, kui sinu abikaasa ütleks, et sina oled kadunud? Kuidas mõjutaks see teie kooselu? Siiski kahtlustan, et paljud naised usuvad nõnda ja ütlevad seda ka oma uskmatutele meestele. Kujuta ette, kuidas ennast tunneksid, kui sinu abikaasa arvaks, et teie abielu oli viga.
Ärge vaielge usu üle. See ei too midagi head, sest see ei muuda kummagi seisukohta; seeasemel jääb kumbki pool oma arvamuse juurde. See kehtib eriti hingamispäeva kohta, millest võib väga kergesti saada päev, mida seostatakse konfliktidega.
Enamus abielusid, kus on usulisi erinevusi, on sõlmitud uskliku ja mitteuskliku abikaasa vahel. On ebatavaline, aga mitte võimatu, et teineteist leiavad tugevad usklikud, kes käivad eri kogudustes, ja sõlmivad uskudevahelise abielu. Kui naine abiellub teise uskkonna ustava usklikuga, on oluline, et naine austaks seda usku. Kui ta eeldab, et tema abikaasa hakkab koos temaga kirikus käima, peab ta olema valmis minema ka mehe kogudusse.
Enamus selliseid paare lepib kokku, et nad ei vaidle erinevuste üle, vaid rõhutavad sarnasusi. Koos palvetades ja uurides avavad nad oma elu Pühale Vaimule. Kumbki ei tohiks nõuda teatud tõlgendust Piibli suhtes, kui just abikaasa ei soovi sellises arutelus osaleda. Pidage meeles teineteist kuulata – me saame üksteise usuteekonnast õppida.
Püüa mõista ja arutle rahulikul kombel oma mitteuskliku abikaasaga põhjuste üle, miks ta tunneb organiseeritud religiooni või kristluse suhtes ebamugavust. Paljud inimesed ei usalda religiooni, kuna neil on sellega negatiivseid kogemusi. Ehk kasvasid nad üles karmis kodus, kus religioon oli pigem mürgine kui abistav, või kus ei olnudki usku või oli see põlu all. Paljud juudi mehed on kasvanud usaldamatuse õhkkonnas kristluse suhtes. Ma tunnen juudi meest, kelle vanaema sunniti sõjaeelses Euroopas pöörduma katoliiklusesse, mis tekitas temas ebameeldiva tunde struktureeritud uskude suhtes. Me võime olla oma abikaasa usulise kogemuse suhtes teadlikud ja selle suhtes tundlikud, austades tema tundeid.
Mõtle kompromissidele. Kompromissid ei ole alati negatiivsed ja need on vajalikud, et kodus, kus abikaasad ei jaga sama usku, valitseks rahu ja austus. Adventistist naine peab otsustama, millega ta saab minna kompromissile ja millega mitte. Me teame, et peame hingamispäeval vältima ülesandeid, mida võib pidada tööks – üldiselt tähendab see mitte töötamist kodus ja tööl. Aga ei ole ühest valemist, mis sobiks kõigile; ebatraditsioonilistele perekondadele pole ühe suurusega hingamispäeva mudeleid. Adventistist abikaasa peab võtma palvemeelselt arvesse selle, mis antud olukorras kõige paremini toimib.
Planeeri. Kui sa astud sisse koduuksest hingamispäeval pärast rõõmsalt veedetud aega, mille veetsid inimestega, kes armastavad Issandat, võib sind kodus tabada masendus. Kui naine astub uksest sisse, võib teda oodata mängiv televiisor ja rutt valmistada lõunasööki. On tunne, nagu oleks hingamispäev lõppenud! Aga ei ole. Tegelikult on see vaid ühe palve kaugusel.
Miski ei saa hingamispäevarõõmu rikkuda kiiremini kui tõik, et sa ei ole selleks päevaks valmistunud. Paljud koguduse perekonnad planeerivad hingamispäeva tegevusi juba reede pärastlõunal. Uskmatu inimese abikaasa peab planeerima veel hoolsamalt. Kui peres on lapsi, tähendab see, et lapsevanem peaks ka lapsi juhatama hingamispäeva nautimise juurde. See võib muutuda probleemiks, kui abikaasadel on erinev nägemus sellest, mida lapsed peaksid tegema, ja usklik naine peab aktsepteerima mehe otsust, kuna ta ei ole peres ainuke lapsevanem.
Kahjuks võib kujuneda olukord, kus mees ei kohanegi naise adventistliku eluviisi või hingamispäevaste valikutega – sellise faktiga leppimine on üks sellise suhte valusid.
Väärt ootamist
Adventismi Amandad võivad teile öelda, et abielu mitteuskliku või teisest usust mehega on üksildane tee, millel võib end sageli tunda isoleerituna. Need, kes naudivad usuteemalisi vestlusi, võivad vaid ette kujutada, mis tunne see võiks olla, kui taolised vestlused ei ole võimalikud. See on nagu teises dimensioonis elamine võrreldes kaaslasega – võimatus jagada vaimulikke avastusi ja tõdesid teeb haiget, kuna sa ei saa jagada inimesega, keda armastad, parimat asja oma elus. Selline olukord viib mõned kogudusest ja usust kaugele.
Siiski, on näiteid sellestki, et sedasorti abielu toimib kenasti. Selleks on vaja kaht küpset ja armastavat täiskasvanut, kes on võimelised oma erinevustest elu tähtsaimas suhtes – suhtes Jumalaga – jagu saama. Selleks võib kuluda aastaid, aga neile, kes vastu peavad, on see ootamist väärt.
Kõik saab kokku teisega arvestamises, austamises, lootuses, usus ja armastuses – ja suurim neist on armastus.
In English