Arthur Maxwell – Jumala kaitse all

Avaldatud 28.6.2019, rubriik Päeva sõna

Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Jeremija 29:11, 12

Ei saa öelda, nagu oleks Arthur tahtnud seitsmenda päeva adventist olla. Ta ei tahtnud üldse kristlane olla! Tema ema oli kogu maja kaunistanud suure Briti impeeriumi kaardiga, Rooma keisrite raamitud portreede ja motoga „Õpi impeeriumile vääriliselt mõtlema“. Seda Arthur tegigi. Kogu poisipõlve soovis ta mereväkke minna ja 1910. aastal, kui ta oli 13-aastane, tundus, et tema unistus läheb täide. Ema hakkas tegema plaane, et teda laevale mereväekadetiks saata.

Siis tuli kaks tragöödiat. Esimene oli isa kaotus, kohutav asi iga pere jaoks. Teine oli ema äkiline huvi prohvetikuulutuste vastu ja pöördumine kõigist asjadest just seitsmenda päeva adventistiks! Arthur oli kohkunud ja nii kindel, et ei lähe sama teed, et pani kolm aastat vastu igale ema katsele teda samale teele juhtida. Ükskord ronis ta põgenemiseks lausa oma toa aknast välja, kui teadis, et pastor on tulemas.

Viimaks andis ta ema veenmisele järele ja astus Stanborough’ kolledžisse, adventkooli, mis oli avatud 1902. aastal. Seejärel toimus palju suurem tragöödia: algas suur sõda, mida tänapäeval tuntakse I maailmasõjana. See polnud üksnes kohutav periood, mis jättis oma jälje Arthur Maxwellile ja miljonitele teistele, vaid ka see laev, millele ta teenima pidi minema, läks lahingus põhja.

Võib-olla just siis hakkas Arthur esimest korda tõsiselt teistsugusele impeeriumile mõtlema. Jumala impeerium oli suurem kui Rooma või Briti impeerium kunagi oleks osanud loota, ning seda laiendati armastusega, mitte jõuga. Hoolimata sellest, mida mõned end Tema lapseks nimetavad inimesed mõtlevad ja teevad, ei ole Jumala kuningriigis sõda (välja arvatud vaimulik sõda). Arthur Maxwell uuris intensiivselt lõpuaja prohvetikuulutusi Matteuse 24. peatükis ja tegi olulise kannapöörde. Ta hakkas teenima Jumalat, mitte kuninglikku mereväge.

Suur Valitseja, Sinu oma on kõik, mis on olemas, kuid Sa ei kasuta jõudu, et saada tagasi oma territooriumid, mida vaenlane väidab enda omad olevat. Ja siiski ma tean, et Sina võidad − Sa juba oled võitnud! Jäänud on veel maa viimane puhastamine ja kõigi nende vangide vabastamine, kes soovivad elada Sinu armastuse impeeriumis. Näita mulle minu osa!

Jaga Facebookis