Jeesus seisis seaduselaeka juures ja kui pühade palved tõusid üles Tema juurde, hakkas viiruk suitsutuspannil suitsema ning Jeesus esitas nende palved koos viirukisuitsuga oma Isale.
Seaduselaekas oli kuldne kann mannaga, Aaroni õide puhkenud kepp ja kivilauad, mis olid raamatu moodi kokku pandud. Jeesus avas need ja ma nägin Jumala sõrmega kirjutatud kümmet käsku. Ühel laual oli neli ja teisel kuus käsku. Esimese laua neli käsku särasid eredamalt kui ülejäänud kuus, kuid neljas, hingamispäevakäsk, säras kõige enam, sest hingamispäev oli eraldatud selleks, et seda Jumala püha nime austamiseks pühitseda. Püha hingamispäev nägi auline välja, seda ümbritses aupaiste. ...
Ma nägin, et kui Jumal oleks muutnud hingamispäeva seitsmendalt päeval esimesele, oleks Ta muutnud praegu taevase templi kõige pühamas paigas seaduselaekas asuvatele kivilaudadele kirjutatud hingamispäevakäsu teksti ja see kõlaks nii: esimene päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Aga ma nägin, et seal oli kirjas täpselt sama tekst, mille oli Jumal oma sõrmega kivilaudadele kirjutanud ja Siinail Moosesele andnud: „Aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev.“ Ma nägin, et püha hingamispäev on olnud ja saab olema eraldusmüüriks Jumala tõelise Iisraeli ja uskmatute vahel ning et hingamispäev on oluline küsimus, mis ühendab Jumala kallite ootavate pühade südamed.
Ma nägin, et Jumalal on lapsi, kes ei mõista ega pea hingamispäeva. Nad ei ole sellekohast valgust tagasi lükanud. Ahastusaja alguses olime täidetud Püha Vaimuga ning me läksime välja ja kuulutasime hingamispäeva täielikumalt. − „Life Sketches of Ellen G. White“, lk 100, 101.
In English