WILLIAM MILLERI TUNNISTUS

Avaldatud 26.11.2007, rubriik Päeva sõna

Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku. 2Kr 4:8, 9.

William Miller häiris Saatana kuningriiki ning peavaenlane püüdis hävitada nii tema sõnumi mõju kui ka sõnumitoojat ennast. Kui isa Miller Pühakirja tõe igapäevaelulise rakenduse oma kuulajate südamele pani, süttis end kristlasteks tunnistavate inimeste viha nii nagu omal ajal kandsid juudid viha Kristuse ja Tema apostlite vastu. Kirikute liikmed ässitasid üles inimesi põhjakihist ning mitmel korral sepitsesid vaenlased tema tapmist siis, kui ta koosolekult lahkus. Kuid pühad inglid olid rahva hulgas ning üks neist võttis inimese kujul Issanda sulasel käe alt kinni ja juhtis ta vihasest rahvamassist välja ohutusse paika. Tema töö ei olnud veel tehtud ning Saatana ja tema käsilaste eesmärgid luhtusid.

William Miller ütles siis, kui ta võrdles oma ootusi kuulutuse tulemuste suhtes viisiga, kuidas usuline maailm selle vastu võttis: “On tõsi, kuigi mitte meeldiv, et kui me saime tuttavaks praeguse aja rikutusega, … kohtasime nii kirikukantslitest kui vaimulikus trükisõnas suurt vastupanu. Adventõpetust kuulutades on mulle ilmsiks saanud, et üsna paljud teoloogiaõpetajad on lihtsalt maskeeritud uskmatud. …

Kindlasti on kätte jõudnud imelikud ajad. Loomulikult ootasin, et uskmatud, pilkajad, joodikud, õnnemängijad ja sarnased inimesed osutavad vastupanu õpetusele Kristuse peatsest tulemisest, kuid ma ei oodanud, et nendega ühinevad evangeeliumi kuulutajad ja religiooniprofessorid, kes kauplustes ja muudes avalikes kohtades Kristuse teise tulemise pühalikku doktriini naeruvääristavad.” …

Nii nagu meie Päästja ajal, nii ehivad inimesed ka nüüd surnud prohvetite haudu ja ülistavad neid, kuid kiusavad samas taga Kõigekõrgema elavaid sõnumitoojaid. William Millerit põlgasid ja vihkasid jumalakartmatud ja uskmatud, kuid tema mõju ja töö olid õnnistuseks maailmale. Tema kuulutuse tagajärjel pöördusid tuhanded patused usule, ususttaganenud võideti usule tagasi ning suured hulgad hakkasid uurima Pühakirja ja leidsid selle senitundmatu aulisuse ja ilu. – “Prohvetlik Vaim” (The Spirit of Prophecy, 4. kd, 220, 221).