Peetruse jaoks oli piisavalt ebameeldiv kahe kõige väärtuslikuma lauakoha kaotamine. Ja nüüd jälgis ta õuduses, kuidas jalgu pesev Jeesus teenis üht jüngrit teise järel. Aga kui Jeesus jõudis Peetruse jalgadeni, ei suutnud ta seda taluda. Segaduses ja teadmata, mida öelda, pahvatas ta välja, et ei luba kunagi Jeesusel oma jalgu pesta. Aga Jeesus, leebelt öeldes, kinnitas, et Tema teguviis on oluline ja et kui Peetrus ei luba end teenida, siis pole tal jüngrite hulgas kohta. Siis kuulutas alati sõnakas jünger muud öelda oskamata, et Jeesus peaks pesema mitte üksnes tema jalgu, vaid kogu keha.
Jeesus vastas, et Peetrusel ei olnud vaja täielikku pesemist, vaid ainult tolmuste jalgade puhastamist. Siin vihjas Kristus tõenäoliselt enne sööki pesemise kombele. Kui külalised saabusid, oli vaja pesta ainult jalgu.
Meil jääb Kristuse sõnade tähtsus ja täielik tähendus mõistmata, kui vaatame seda ainult füüsilise pesemise seisukohast. Neis on ka vaimulik tähendus. Salm 10 näitab analoogia kaudu kahte sorti vaimulikku puhastamist. Esimene kujutab ristimist kristliku elu alguses. Sel hetkel on pöördunule kõik patud andeks antud ja ta on Jumala silmis õigeks mõistetud. Ristimisvee hauda kastetuna on vastne kristlane üleni puhas.
Aga kui usklikud lähevad oma igapäevaste tegevustega läbi elu, satuvad nad patusesse kontakti maailma ja selle saastega. Mis veelgi hullem, nad eksivad ja teevad pattu. Niisugused inimesed ei ole Kristusest taganenud ega Teda maha jätnud. Seega pole neil vaja uut täielikku ristimist. Aga nad on teekonnal oma vaimulikud jalad nii-öelda määrinud ja neil on vaja aeg-ajalt osalist puhastamist.
Jalgade pesemise teenistust tuleb võtta kui miniatuurset ristimist. See on aeg, mil inimesed saavad puhastatud ja pühendavad oma elu uuesti Jeesusele kui oma elu Issandale. Nad uuendavad tõotust teenida neid ümbritsevat maailma ja kaaskoguduseliikmeid.
In English