LAUL LÖÖB SAATANA VÄED TAGANEMA

Issand Jeesus tuli maailma elama elu, mis oleks kasuks igale inimesele – alandliku kuulekuse elu. Need, kellele Kristus on andnud armuaja, mille kestel kujundada iseloom taevaste eluasemete jaoks, mida Ta valmistama läks, peavad võtma eeskujuks Teda. Juhul, kui nad on tõepoolest õpilased Kristuse koolis, ei ülenda nad iseennast seetõttu, et omavad maavaldusi või maju, sest Issand on ju oma eelhoolitsuses neile majapidajaina oma vara usaldanud. …

Kristus võttis Enesele inimolemuse, et olla suuteline igale inimsüdamele kaasa tundma. … Tema mõtted ei olnud iialgi nii täis ilmalikku hoolt, et Tal polnuks aega mõtiskleda taevastest asjadest. Tema rõõmust andsid tunnistust psalmid ja taevast kõnelevad laulud. Naatsareti elanikud kuulsid Teda tihti Jumalat lauldes kiitmas ja tänamas. Sageli pidas Ta taevaga ühendust laulu kaudu, ning kõik Tema seltsilised, kes ikka tööväsimust kaebasid, tundsid rõõmu Tema huultelt kõlavatest kaunitest viisidest. Tema kiituslaulud näisid eemale peletavat kurjad inglid ning täitvat õhkkonna otsekui hea lõhnaga.

Selleski peitus õppetund. Sai selgeks, et Jumalaga on võimalik ühendust pidada pühade laulude abil. Kristus viis kuulajate mõtted maiselt pagulusemaalt tulevasele, igavesele kodule. … Jumala koda võib Saalomoni templiga võrreldes olla üsna tagasihoidlik, kuid Jumala heakskiit sellele pole väiksem. Neile, kes Tema kojas Jumalat kummardavad, on see taeva värav juhul, kui nad kummardavad Teda vaimus ja tões ning pühaduse ilus. Kui lauldakse kiituslaule, kui taeva poole tõusevad tõsised palved, kui korratakse õppetunde Jumala imelistest tegudest, kui südametänu väljendub palves ja laulus, ühinevad sellega taeva inglid ning kiidavad ja tänavad koos inimestega Jumalat.

Niisugune tegevus lööb Saatana väed taganema; hajutab nurisemise ja kaebused ning Saatanal kaob kannakinnitusmaa. Jumal õpetab meile, et peaksime kogunema Tema kotta täiusliku armastuse viljelemiseks. See kohandab selle maailma elanikud taevaste eluasemete jaoks, mida Kristus on läinud valmistama neile, keda Teda armastavad. [Taevas] kogunevad nad pühamus noorkuust noorkuusse ja hingamispäevast hingamispäeva, et põimida ülevad laulu-, tänuja kiituse helid üheks Temale, kes istub aujärjel ja Tallele ikka ning igavesti. – Käsikiri 24, 1898.