Jeesusel ei ole mõjuvõim üksnes vahemaa tagant ja loodusmaailma üle, vaid ka deemonlikus, üleloomulikus vallas. See on järgmine lüli mõistmise ahelas, mida Matteuse Tema identiteedi kohta avaldab.
Selles imeteos leiame Jeesuse misjonitöö pidevalt laienemas. Nüüd on Ta Dekapolises (see sõna tähendab kümmet linna) paganate alal, Galilea mere kagukaldal. Kaks ohjeldamatut, alasti (Mt 8:28) hullumeelset kihutasid Jeesuse ja ehmunud jüngrite poole. Siin seisab Jeesus deemonitega silm silma vastu esimest korda pärast Saatanaga kohtumist kõrbekiusatuste ajal. Seal oli Ta kehtestanud oma ülemvõimu ning seestunud mehed tunnistasid seda fakti, pöördudes Tema kui Jumala Poja poole ja küsides, miks Ta tuli neid piinama (Mt 8:29). Kuna deemonid tundsid end Jeesuse mõjuvõimu ees abituna ja teadsid, et on lahingus kaotaja poolel, palusid nad, et Jeesus saadaks nad läheduses sööva seakarja sisse. Kui nende soov täideti, kihutasid nad karja merre, kus see hukkus (salm 32).
Siis suundusid seakarjased linna nähtust teatama. Peagi olid kõik elanikud tegevuspaigas, kus nad leidsid tervendatud mehed riietatult maas istumas ja täie mõistuse juures olemas (Mk 5:15).
Muutus on loo tähelepanuväärne osa, kuid see pole kõige üllatavam aspekt. Võiks oodata, et tunglev rahvahulk on rõõmus, et alasti hullumeelsed on saanud terveks ja mõistlikuks. Võiks koguni oletada, et nad soovivad, et Jeesus kasutaks veel oma väge nende haigete tervendamiseks. Aga nemad tahtsid vaid, et Ta läheks võimalikult kiiresti nende piirkonnast minema (Mt 8:34).
Ja miks? Sest kuigi oli toimunud vaieldamatu ime, oli see põhjustanud nende sigade hukkumise. Nad olid pihta saanud oma kõige õrnamasse kehaosasse – rahakotti.
Siin on reaalne olukord, kui tuleme Jeesuse juurde. Kuidas me suhtume Tema võimu siis, kui Ta ähvardab meie rahakotti või teisi ebajumalaid?
In English