KUI PALVETAD, SIIS JÄTKA KOPUTAMIST!

Avaldatud 24.3.2024, rubriik Päeva sõna

Paluge ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. Mt 7:7

Oma raamatus Prevailing Prayer (Valdav palve) kirjutab Dwight L. Moody ühest koolipoisist, kes küsis õpetajalt: “Miks jäävad nii paljud palved vastuseta? Ma ei mõista. Piiblis on ju kirjas, et paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. Kuid mulle tundub, et nii paljudele, kes koputavad, siiski ei avata.”

“Kas sa oled mõnel pimedal õhtul istunud mõnusa sooja kaminatule ees?” küsis temalt õpetaja. “Ning siis kuulnud kedagi valjult uksele koputamas? Sa lähed avama, kuid ukse tagant ei leia midagi ega kedagi peale pimeduse. Kuuled ehk vaid mõne krutskeid täis jõnglase eemalduvaid samme, kes küll koputas, kuid tegelikult ei plaaninudki sisse tulla, ning putkas nüüd minema. Nii on tihti ka meiega. Me palume Jumalalt õnnistusi, kuid tegelikult ei ootagi neid. Me küll koputame, kuid ei kavatsegi sisse astuda. Me ehk kardame, et Jeesus ei kuule meid või ei täida oma lubadusi või ei võta meid vastu, ja nii me siis lähemegi minema.”

“Või nii on siis lood,” vastas õpilane, kelle silmad lõid raske probleemi lahendamise rõõmust särama. “Me ei saa oodata, et Jeesus vastaks meie koputustele, kui me ise ukse tagant ära kaome. Seda ei ole Ta tõesti mitte kunagi lubanud. Mina kavatsen edaspidi koputada ja koputada ja seda niikaua, kuni Ta jõuab tulla ja ukse lahti teha.”

Kui sa tunned, et ei ole saanud oma palvele vastust, mõtle ja otsi, mis võib olla selle põhjuseks. Küsi endalt, kas su elus on midagi, mida seal ei peaks olema?

Mõni aasta tagasi leidsin Neil Wyricki ajakirjast These Times (Praegune Aeg) hea nõuande: “Kui palve on tõesti selline, nagu see peaks olema, siis on palveaeg eelkõige enda tundmaõppimise aeg ja ka aeg, mil Jumal meid läbi katsub. Meil ei ole aega ebamäärasusteks palveis... Ära kunagi pea oma palves laialivalguvat ilukõnet armastusest, vaid palu konkreetselt, et Ta võiks muuta su võltsuhkuse ja eelarvamusliku suhtumise armastuseks teiste suhtes. Nimeta inimesi nimeliselt. Nimeta kohti. Nimeta sündmusi. Kaevu oma eilsesse päeva, mil sa ei olnud kahetsev. Kustuta kogu oma võlgade nimekiri, kuid ära unusta, et sa pead tingimata kõik sinna nimekirja üles märkima. Ja kui tunned tänulikkust millegi eest, siis ütle seda ka välja” (juuli, 1967, lk 12-13). Jeesus hoolib sinust. Nii et jätka koputamist!

H. M. S. Richards, Jr.
Jaga Facebookis