MAAILMA LUNASTAJA HÜLJATAKSE TEMA ENDA RAHVA POOLT

Pilaatusel tuli veel üks mõte, kuidas päästa Teda, keda ta ei söandanud hullunud võimule üle anda. Ta teadis ju, et Jeesus oli kadedusest kohtukotta toodud. Paganlik võim oli teinud tavaks –, kuigi sellel polnud mingit õiguslikku alust – lasta suurtel rahvuslikel pühadel vabaks üks surmamõistetu. Kas seesmiselt veendunud Pilaatus saaks seda ettekäänet kasutada ja soovitu teoks teha – päästa süütu mees, ehkki praegu vahistatu ja süüdistatuna, kellel ta teadis olevat Jumala väe, mitte lihtsalt inimliku? Pilaatuse südames möllas kohutav võitlus. Ta kavatses panna ausa, süütu Kristuse kõrvuti kurikuulsa Barabaga ning hellitas endamisi valelootust, et erinevus süütu ja süüdlaste vahel on piisavalt veenev, et rahvas otsustaks Naatsareti Jeesuse kasuks.

Barabas oli püüelnud olema Messias ning teinud palju kurja. Saatanliku pettuse mõju all kinnitas ta, et kõik, mida ta röövi ja mõrvadega suutis omastada, kuulus talle. Tõepoolest, kaks kõrvutatud meest olid ülimalt vastandlikud. Kurikuulus Barabas oli saatanlike jõudude abiga teinud imeväärseid asju. Ta väitis omavat usulist väge, õigust kehtestada uus maailmakord. …

See vale-Kristus väitis sama, mida väitis Saatan taevas – õigust kõigele. Ennast alandanud Kristus oli kõige omanik. Temas ei olnud mingit pimedust. …

Barabas ja Kristus seisid kõrvuti ning kogu taevane universum jälgis neid. Rahvas silmitses kaht meest. Kus olid nüüd nende hääled, kes mõni päev tagasi kuulutasid valjult imeväärseid tegusid, mida Kristus oli teinud? … Siis oli muutliku meelega rahvahulk taevasest vaimustusest tulvil valanud selle kiituslauludes ja hoosiannades Jeruusalemma ratsutavale Kristusele. Nüüd oli valik nende. Pilaatus küsis: “Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks, kas Barabase või Messiaks nimetatud Jeesuse?” …

Siis tõusid taeva poole hüüded, mil oli tohutu tähtsus kogu maailmale. Kogu taevas kuulis seda hüüdu, milles näisid ühinevat tehtud valiku meeleheitlikkus ja innukus. “Ei, mitte teda,” hüüdsid nad Jeesusele osutades, “vaid Barabas!” … Maailma Lunastaja hüljati, süüdi olev mõrvar säästeti. – Käsikiri 112, 1897.