Üks peamisi asju, mis eristas Aabrahami tema naabritest, oli tema uskumus, et on vaid üks Jumal. Muidugi oli olemas ka teisi monoteiste, nagu mõistatuslik preester Melkisedek, kelle kohtumist Aabrahamiga on kirjeldatud 1. Moosese raamatu 14. peatükis – mõlemad kummardasid kõigeväelist Jumalat.
Kuid enamik vanaaja kaldealasi, kelle hulgast Aabraham tuli, ja kaananlastest, kelle hulka Aabraham läks, olid polüteistid. Nad määrasid loodusnähtustele erinevad jumalused, mis juhtisid nende elu; selleks olid päikesejumal, kuu-, vihma-, lõikuse- jne jumalad. Kui Jumal tegi lepingu Aabrahami järeltulijatega ja meenutas neile Egiptusest vabastamist, pidi esimene käsk kindlasti rabavalt mõjuma. Tänapäeval elame maailmas, kus kolm suuremat religiooni on kõik monoteistlikud ja väidavad end kummardavat Aabrahami Jumalat. Esimene käsk ei tundu meie jaoks uudne ega võõras.
Aga siis, kui iisraellased läksid välja maalt, mida valitsesid Egiptuse jumalate hordid, oli esimene käsk silmapaistev. Neile meenutati, et Aabrahami Jumal ei ole mitte lihtsalt kõigist teistest jumalatest üle, vaid Ta on tegelikult ainus Jumal, eset ainult Loojat saab tõeliselt kummardada.
Tänapäeval ei ole see meeldetuletus ehk nii rabav, kuna miljardid meist on kasvanud monoteistlikus traditsioonis. Kuid võistlevate jumaluste arv ei ole vähenenud; maailma pakub suhtele Loojaga veel rohkem asendusi kui eales varem. Mitte kunagi inimkonna ajaloos ei ole ühel põlvkonnal olnud nii palju valesid prioriteete eksitamas ja ahvatlemas. Paljud meist väidavad, et ei kummarda midagi, kuid millegipärast oleme pimedad enese kummardamise suhtes; meie ego tõstab end sellele kõrgele kohale, kus peaks meie elus olema Jumal.
Sellest käsust üleastumine tähendab jääda ilma rõõmust, mida annab Jumala tundmine, ega saada kunagi teada, mis eesmärgil on meid loodud. Tähendusrikkuse tunne on üks inimeste suurimaid vajadusi ning enne, kui Jumal kutsub meid uurima ülejäänud moraaliseadust, alustab Ta päris algusest − Ta aitab meil avastada, kes me oleme ja kuhu me kuulume.
Teiste jumalate järgimine on elu raiskamine mitte millegi järele joostes, sest tegelikult teisi ei olegi.
In English