MEELEPARANDUS ON AND

Jeesusele meeldib, et me tuleme Tema juurde sellistena nagu oleme. Meeleparandus ei ole meie töö, see ei ole eeltingimuseks Tema juurde tulekuks. Meile on öeldud, et see on „punkt, milles paljud võivad eksida ja jäävad seega ilma abist, mida Kristus soovib neile anda. Nad mõtlevad, et nad ei või Kristuse juurde tulla enne, kui on meelt parandanud.” – Tee Kristuse juurde, lk. 26. Kuid meeleparandus on and. Me saame selle anni, kui tuleme Kristuse juurde.

Ilm 3:19 toonitatakse Laodikea kogudusele, et nad oleksid innukad ja parandaksid meelt. Nendele, kes elavad ajal, mida ajalooliselt võib vähemalt teatud määral seostada Laodikeaga, on äärmiselt oluline mõista meeleparanduse tõelist tähendust. See ei ole midagi, mida saame kõva tööga, püüdes ise end pattu kahetsema panna. Ap 5:31 ütleb meile: „Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude andeksandmist.“ „Meeleparandus on samasugune and nagu seda on andeksandmine ja õigeksmõistmine. Seda ei saa kogeda muidu, kui et see on antud su hingele Kristuse poolt.“ – Valitud kuulutused, 1.rmt, lk. 391. Kui ma soovin täna tulla meeleparandusele, siis pean laskuma põlvedele ja paluma Jumalalt seda, sest see on and ja Tal on hea meel anda häid ande oma lastele. Loe 2Kr 7:10 tervet teksti: „Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga surma.“ Kust saada Jumalale meelepärast kurvastust? Jumalalt! Sa ei saa seda ise teha.

Peame mõistma, mis see on, mida Laodikea peab kahetsema. See ei ole oma olemuselt midagi amoraalset. Laodikea on üsnagi moraalne kogudus. Laodikealasi tuntakse nende välise headuse poolest. Kuid sellele vaatamata seisab Päästja nende ukse taga ja koputab, oodates sisselaskmist. See, mida Laodikeal tuleb kahetseda, on head teod, mis on tehtud ilma Jeesuseta. Kas on võimalik, et Jeesus seisab ikka veel väljaspool suurepäraseid kogudusi ja institutsioone, mille oleme rajanud, ning koputab, oodates sisselaskmist?

Me peame kahetsema ja parandama oma elu, mille keskmeks on miski muu kui Kristus. Kas Jeesus on sinu kodu, sinu elu ja sinu suhete keskpunkt? Kas Tema on sinu mõtete ja vestluste peateema? Või pead tulema Tema juurde ja paluma meeleparandust, sest oled Tal lasknud seista oma südame ukse taga ja koputada?