Kujutle Jeesust ja Tema sõpru istumas templi õues, annetuskarbi vastas. Nad jälgivad, kuidas rikkad, mõned neist preestrid, teevad suure žesti, kui tühjendavad kasti kõlksuvaid münte täis rahakoti, ise samal ajal ringi vaadates, et kõik ikka märkaksid.
Jeesus ütleb: „Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ja soovivad teretamisi turgudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti võõruspidudel, kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks.“ (Markuse 12:38−40)
See paneb mõtlema: kas see pelglik naine, kes järgmisena tuli – silmad maas, lootuses, et keegi ei märka teda, libistas kaks veeringut kasti ja pöördus kiiresti minekule − kas tema võis olla neist rikastest mõne ohver? Kui jah, siis Jeesus teadis seda.
Kui mitte, siis kindlasti oleks saanud nende suurte rahasummadega, mida nad templi varakambrisse tõid, teha väga palju ära rohkem kui ühe vaese lesknaise aitamiseks.
Lool on ka teine pool. Kas Jeesus õpetab, et soovib meilt, et annaksime kõik oma raha kogudusele? On olnud uudislugusid seitsmenda päeva adventistidest, kes näljutasid lapsi või teisi pereliikmeid ning andsid raha hoopis kogudusele. Sageli lõpetasid nad vanglas ja see ei ole meie koguduse jaoks hea. Kahtlemata on sarnaseid lugusid ka teistes usulahkudes.
Meie ei ole nende inimeste kohtumõistjad. Tõenäoliselt uskusid nad, et täidavad Jumala tahet. Nad võisid meeleheitlikult püüda Jumala poolehoidu ära teenida, mõistmata kaht asja: esiteks, neil juba oli Tema armastus, ning teiseks, Tema poolehoid kuulub mõistlikule majapidajale, kes hoolitseb hästi kõige eest, mille Jumal on tema hoolde andnud, kaasa arvatud ning esiteks ja kõigepealt perekonna eest, keda peame armastama.
Kumma moodi oled sina? Kumma moodi mina? Kas keegi, kes uhkeldab nende „heade“ ja „suuremeelsete“ asjadega, mida teeme? Või hoopis keegi, kes annab Jumalale kartuse ja värinaga kõik, mis tal on, teadmata, missugused on tagajärjed? Enamik meist on tõenäoliselt olnud erinevatel aegadel mõlema moodi.
Kõigi heade asjade Andja, Sina panid seda naist tähele. Ta oli oma rõhujatele tähelepandamatu, kuid mitte Sulle. Sina märkasid ka uhkeldajaid. Nad kõik olid Sinu lapsed, Sinu südamele armsad. Ka mina olen Sinu laps. Aita mul olla suuremeelne, kuid mitte silmatorkav ning aita mul panna tähele neid, kes vajavad minu abi!
In English