Lammaste ja sikkude tähendamissõna üldises kontekstis on kadunud variserid ja nendetaolised, sest nad ei mõistnud tõelist religiooni. Neil oli väline vorm õpetuses, elustiilis ja religioossete rituaalides, kuid see polnud jõudnud nende südamesse ega muutnud neid armastavaks. Õpetus, elustiil ja rituaalid pole eesmärgid omaette, vaid pigem vahendid kogemaks muutunud südant, mis toob kaasa armastava ja hooliva elu. Ilma lõpptulemuseta pole mingit väärtust neil niinimetatud religioossetel asjadel, mida kirikuskäijad oluliseks peavad. Ja need, kes keskenduvad valedele „religioossetele“ tegevustele, on Jeesuse jaoks kadunud.
Ellen White võtab Jeesuse õpetuse hästi kokku. Lammaste ja sikkude tähendamissõna kommenteerides ütleb ta: „Nii kujutas Kristus Õlimäel oma jüngritele suure kohtupäeva sündmusi. Ta näitas, et kohtuotsus oleneb ühest asjaolust. Kui Tema ette on kogutud kõik rahvad, siis saavad nad jaguneda ainult kahte gruppi ja nende igavese saatuse otsustab see, mida nad on Temale teinud või tegemata jätnud vaeste ja kannatajate isikus.“ („Ajastute igatsus“, orig lk 637)
See ei ole päästmine tegude kaudu, vaid hoopis südame vastus Jumala armastusele, selle armastuse omaksvõtmine, mis annab teistele edasi Temalt meile antud annid. Tähendamissõna oluline õppetund on, et tegevused, mis tegelikult loevad, on lihtsad ja kalkuleerimata.
Jumala armastuse alateadlik omaksvõtmine ja selle väljendamine igapäevaelus on oluline eeltingimus taevariigi jaoks. Niisugused inimesed on hakanud ellu rakendama teenimise ja suuruse põhimõtet, mis kerkis ikka ja jälle üles Jeesuse õpetuses. Nende igavik on kindlustatud, sest nad on omaks võtnud armastuse põhimõtte, taevariigi põhimõtte. Seepärast on nad armu kaudu välja arendanud selle õiguse, mis on „märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma“. Seega on nad valmis pääsema taevariiki. (Mt 5:20)
Isa, palun aita mul olla üks neist inimestest!
In English