Esimene evangeelium kuulutab Jeesuse Jesaja 7:14 täielikuks täitumiseks. Ta on Immaanuel ehk „Jumal on meiega“ (Mt 1:23). See on ilmselt Uue Testamendi tähtsaim väide. Kõigi nelja evangeeliumi keskne mõte on äratundmine, et Jeesus on tõesti Jumala Poeg.
Matteuse 1:23 ei kujuta Jeesust pelgalt suure õpetajana. Matteuse jaoks ei ole Jeesus guru ega selgeltnägija ega Jumala käskjalg selles mõttes, nagu islami järgijad peavad Muhamedi Allahi eestkõnelejaks. Ei! Matteus rõhutab: Jeesus on „Jumal meiega“. Sellele olulisele väitele tugineb kogu kristlus. Sellest ei saa loobuda ilma usku täielikult hülgamata.
Matteus ei kujuta Jeesust ka Jumalana meist kõrgemal. Vana Testament kirjeldab sageli Jumalat inimestest kõrgemal. Ta on ligipääsmatu kõige pühama paiga Jumal. Ent uue Testamendi esimesest peatükist saame teistsuguse arusaama, täielikuma ilmutuse Vana Testamendi Jumalast. Ta ei ole enam meist kõrgemal asuv jumalus, vaid on Jeesuse kaudu meie juures, „Jumal on meiega“.
Jeesusest saab jutlustamise, õpetamise ja tervendamistegudega Jumala iseloomu kõige täielikum ilmutus. Jeesus teatas: „Kes on näinud mind, see on näinud Isa.“ (Jh 14:9) Kirjas heebrealastele on öeldud, et Jeesus on „tema [Jumala] kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju“ (Hb 1:3). Neljas evangeelium täiendab pilti, lisades, et „Jumal armastas maailma nii väga, et andis oma ainsa Poja“ (Jh 3:16).
Selles ainsas Pojas on meil „Jumal meiega“, Taaveti Poeg ning Taaveti trooni ja Taavetile ning Aabrahamile antud tõotuste pärija. Meil on Jumala Messias, Pühast Vaimust ja neitsi Maarjast sündinud laps, kelle missioon on päästa oma rahvas nende pattudest (Mt 1:21). See jumalik Isik on kogu Uue Testamendi peateema.
Ja Tema peaks olema meie elu peateema ja kese. Jeesuse kaudu peame olema „meie Jumalaga“ sama palju, kui Tema on „Jumal meiega“. Täna on aeg oma prioriteedid üle vaadata. Täna on aeg, et jõuda tasemele „meie Jumalaga“ ning lasta Temal olla oma elu keskpunkt uuel moel.
In English