INFORMATSIOON VÕI KOMMUNIKATSIOON

Variseride hulgas oli mees nimega Nikodeemus, üks juutide ülematest. Ühel ööl tuli ta Jeesuse juurde ja ütles: “Rabi, sa oled suur õpetaja. Sa oled suur imetegija. Ma tahaksin Sinuga midagi arutada.” Nikodeemus tuli Jeesuse juurde plaaniga Temaga vestelda. Seda tehes seadis ta end kohe pseudointellektuaalide hulka – nende hulka, kes kasutavad Piiblit ja vaimulikke teemasid kui lihtsalt võimalust vestluse alustamiseks.

Jumalat on võimalik hoida ühe käepikkuse kaugusel, kui me vaid räägime Temast. Paljud inimesed praktiseerivad Jumala unustamise meetodit, mida ometi esitatakse kui Tema meeldejätmise meetodit (Suur võitlus, lk. 572). Sa võid olla hea koguduseliige, kuid samas eemalduda Jumalast läbi pseudointellektuaalse põgenemise.

Nii tuli ka Nikodeemus ja ütles: „Vestelgem natuke – pidagem dialoogi ja diskuteerigem.“

Jeesus vastas: „Uuestisünd on see, mida sa tegelikult vajad.”

Jeesus lasi Nikodeemusel juhtida vestlust ükskõik, kuhu ta parasjagu soovis, aga niipea, kui Nikodeemus tegi hingetõmbepausi tõi Jeesus ta uuesti tegeliku probleemi juurde tagasi: “Sa pead uuesti sündima.”

„Kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala kuningriiki.“ Kuna uuestisünd ehk pöördumine annab meile uue võime tunda Jumalat nii nagu me seda kunagi varem ei ole teinud, siis alles pärast uuestisündi algab meie tõeline suhe Jumalaga. Enne seda on Piibel meie jaoks ebahuvitav, või kui siis ehk ainult informatsiooni allikana. Aga kui Jumal on läbi Püha Vaimu viinud lõpule oma muutva töö, siis leiame Piibliuurimise tõelise tähenduse Temaga suhtlemisel.

Piibli tõe mõistmine ei sõltu mitte niivõrd intellekti suurusest, vaid pigem siirast igatsusest õiguse järele. Kuid kes igatseb õiguse järele? Pöördunud inimene. Mitte keegi ei igatse õigust enne, kui ei ole uuesti sündinud. Paulus ütleb, et lihalik mõistus on vaenus Jumalaga. Seega on uuestisünd tähendusrikka palveelu eelduseks.