Kohtusin ühe mehe ja tema naisega, kes väidavad, et järgivad Jumala Sõna ja usuvad „Tunnistusi“. Viimase paari-kolme aasta jooksul oli neil olnud ebatavaline kogemus. Nad tundusid olevat siira südamega inimesed. ...
Rääkisin sellele vennale ja tema naisele kogemusest, mille olin läbi teinud oma nooruses, üsna varsti pärast määratud aja möödumist 1844. aastal ning mis oli teinud mind väga-väga ettevaatlikuks kõige sellise vastuvõtmise suhtes, millega me tookord kokku puutusime ja mida me Issanda nimel noomisime.
Praegusel ajal ei saa Jumala tööle suuremat kahju teha miski, kui see, et lubame oma kogudustesse fanatismi meelsuse, millega kaasnevad imelikud asjad, mida vääralt peetakse Jumala Vaimu tegevuseks.
Kui see vend ja tema naine kirjeldasid oma kogemusi, mille nad enda väitel said apostelliku väega Püha Vaimu vastuvõtmisega, tundus see jäljendavat just seda, mida olime pidanud meie varajases kogemuses nägema ja noomima.
Vestluse lõpus pani vend L. ette, et ühineksime palves lootes, et ehk tema naine saab palve ajal mõjutuse, nagu nad mulle olid kirjeldanud, ja et siis suudaksin ma ehk vahet teha, kas see on Issandast või mitte. Sellega ei saanud ma nõustuda, sest mulle on antud juhised, et kui keegi pakub, et demonstreerib neid kummalisi ilminguid, siis on see otsustav tõend, et tegemist pole Jumala tegevusega.
Me ei tohi lasta end nende kogemustel heidutada. Sellised kogemused tulevad ikka aeg-ajalt esile. Ärgem andkem maad kummalistele mõjutustele, mis viivad tõesti mõtted Püha Vaimu sügavalt mõjult eemale. Jumala tööd iseloomustab alati rahulikkus ja väärikus. Me ei või toetada midagi, mis tooks segadust ja nõrgestaks meie innukust selle suure töö suhtes, mille Jumal on andnud meile teha maailma ettevalmistamisel Kristuse teiseks tulekuks. − „Selected Messages“, 2. kd, lk 41, 42.
In English