Aastaid tagasi üritasin alustada gruppi eesmärgiga evangeeliumi uurida ja jagada. Paljud tulid kokku, et rääkida plaanist, kokkusaamiste kohast ja muust. Aga asjad ei läinud oodatult. Tõesti oli tunne, nagu sunniksime peale midagi, mida Jumal heaks ei kiida. Ja see grupp ei hakanudki koos käima. Ajab segadusse, kui soovime teha midagi head, edendada Jumala riiki, ja tundub, et Jumal takistab seda. Lihtsalt ei tule välja. Aastate jooksul olen mõistnud, et pelgalt see, et miski on hea, ei pruugi tähendada, et see on Jumala tahtmine sel ajal, selles kohas või nendes oludes.
Mõnikord juhtis Jumala Vaim Pauluse tema plaanidest eemale, takistades tal koguni konkreetses piirkonnas evangeeliumi kuulutada. Apostlite tegude 16. peatükis, teise misjonireisi ajal, saabus Paulus Derbesse ja Lüstrasse. Pärast sinna rajatud koguduste külastamist „nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias“ (salm 6). Kui vaatad vanaaja kaarti, tundub mõistlik, et nad tahtsid minna läände, Efesose poole. Kuid Jumal takistas neid. F. F. Bruce selgitab: „Pauluse misjonireisid ilmutavad erakordset kombinatsiooni strateegilisest planeerimisest ja teravast Jumala Vaimu juhtimise tunnetamisest, kuigi seda juhtimist andsid edasi prohvetlikud sõnad, sisemine ajendus või väliste olude sund.“* Seejärel üritasid nad minna põhja poole, Bitüüniasse, „aga Jeesuse Vaim ei lubanud“ (salm 7). Viimaks sai Paulus nägemuse minna Makedooniasse (salmid 9, 10). Ülioluline on alluda Jumala juhtimisele, ja see hõlmab ka meie häid plaane, mis tunduvad meie jaoks ilmselged. Oluline on meeles pidada, et Tema on meie Looja, Lunastaja ja Issand. Ta teab, kus, millal ja kuidas on evangeeliumi kuulutamine kõige efektiivsem. Võime usaldada Teda, kes andis oma elu kogu maailma eest, et avada uksed Jeesuse kõrgele tõstmiseks, et Ta võiks kõik inimesed enda juurde tõmmata!
Minu vastus:
* F. F. Bruce, „The Book of the Acts“, NICNT (Grand Rapids, MI: Eerdmans, 1988), 306.
In English