Ateena arheoloogilised paigad on erakordsed. Areopaagi küngas on minu jaoks erilise tähtsusega, sest seal pidas Paulus oma kuulsa jutluse, mis on kirjas Apostlite teod 17:22−31. Kohal, kust arvatakse Pauluse olevat Ateena meestele kuulutanud head sõnumit Jeesusest, on vaskplaadike, millele on graveeritud Pauluse jutluse kreekakeelne tekst. Rohkem kui kaks tuhat aastat hiljem otsime jätkuvalt jumalikku tarkust nagu Paulus, et leida puutepunkt erinevate kuulajatega maailmas, mis ei tunne Jeesust Kristust.
Ateena oli kultuurikeskus, kus oli kõrgel tasemel kunst, skulptuur, kirjandus, kõnekunst, filosoofia jm, mis jätkuvalt mõjutab meie tänapäeva maailma. Kuulsad filosoofid, nagu näiteks Sokrates ja Platon, jagasid seal oma mõtteid ja ideid. Ometi ei köitnud Pauluse tähelepanu Ateenasse jõudes see. „Aga kui Paulus neid [Siilast ja Timoteost] Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat.“ (Apostlite teod 17:16) Pauluse hinge ei puudutanud meistriteosed, vaid ebajumalakujud ja templid. Ta hakkas evangeeliumi kuulutama kõikjal ja kõigile, kes kuulasid: sünagoogis, turuplatsil ning epikuurlaste ja stoikutega vesteldes (salmid 17, 18). Viimaks viidi ta Areopaagile, religioossete ja moraalsete väitluste keskusesse, ja Paulus kuulutas seal evangeeliumi. Kuid pane tähele, et ta ei alustanud viitest, et kõik, mida nad teevad, on vale! Ta nimetas neid esiteks haruldaselt jumalakartlikeks (salm 22). Edasi ütles ta, et märkas nende kummardamise objekte ja altarit „Tundmatule Jumalale“ (salm 23). Kreeklased ei tahtnud oma jumalaid pahandada, eirates kogemata mõnda, keda nad võib-olla ei teadnud. Siin sai Paulus tarkust Jumalalt ja leidis puutepunkti kuulutada neile Jeesusest kui tundmatust Jumalast. Ta tsiteeris isegi nende enda luuletajaid! Palugem Jumalalt tarkust, et leida puutepunkt jagamaks Jeesuse armu oma sõprade ja lähedastega, kes Teda ei tunne.
Minu vastus:
In English