Jumala poolt kokku lepitud kohtumised ei osutu pettumusteks: 1. osa

Jumal leppis Sauliga kokku kohtumise. Mõtle ainult, mis oleks juhtunud, kui Saul poleks sellest kohtumisest kinni pidanud või kui ta oleks arvanud, et see pole tema jaoks piisavalt oluline. Saul pidas kokkuleppest kinni ja millise muutuse see ta ellu tõi!

"Kirjandusevangelisti kiires elus," ütleb pr Annie Mae Corban, kes on palju aastaid täiskohaga kirjandusevangelist olnud, "on hetki, mil tekib kiusatus mõnd külastust edasi lükata või mõnd maja vahele jätta ja minna järgmisesse, mis näeb välja paljutõotavam. Tihtipeale lepib Jumal aga kirjandusevangelistile mingi kohtumise kokku ning kui sellest kinni ei peeta, järgneb tragöödia. Mõned kokkulepped on nii tundlikud aja suhtes, et nendest kinni pidamine tähendab just seal ja sel hetkel kellegi Kristuse juurde juhatamist.

Mõnda aega tagasi tutvustasin raamatuid ühes jõukamas piirkonnas Jacksonis, Mississippis. Kui ma koputasin, tuli uksele kena naine ja kutsus mu edasi. Kui ma talle "Piiblilugude kuldvara" näitasin, tundis ta selles kohe ära seitsmenda päeva adventistide raamatu. Vestluse käigus sain teada, et nad olid seitsmenda päeva adventistid. Mul oli väga hea meel, et nad leidsin, ja kutsusin neid kirikusse. Siis jutustas ta mulle oma loo.

Ta abikaasa oli võtnud vastu töö Jacksonis, ilma et oleks teadnud, et talt nõutakse ka Hingamispäeval töötamist. Kuna neil oli kolm last ja mõned rahalised raskused, tundis mees, et lihtsalt peab oma tööd edasi tegema.

Naine vabandas ja lahkus toast, et mitte minu silme all nutta. Kui väga ma palvetasin, et Jumal mind kasutaks, et aidata neil kallitel inimestel oma tagasitee leida. Kui ta tagasi tuli, palusin teda, et ta tõe juurde tagasi pöörduks. Ütlesin, et kogudus vajab neid. Ta vastas: "Meie vajame kogudust." Seejärel hakkas ta nuuksuma. Julgustasin teda ja pärast ühist palvet ma lahkusin.

Helistasin kohe meie pastorile ja palusin tal neid inimesi külastada. Läksin ka ise mitu korda uuesti neile külla.

See perekond hakkas oma olukorra üle sügavamalt järele mõtlema. Pärast oma probleemide arutamist otsustasid nad taas kord Jumala rahvaga ühineda ja Issandat usaldada, et Ta neid raskustest läbi kannaks.

Mees esitas oma tööandjale avalduse ja selgitas, miks ta enam Hingamispäeval töötada ei saa. See ei suutnud sellest mõtteviisist aru saada ja läks oma ülemuse juurde ning nii jätkus see, kuni jõudis meheni, kes vastutas terve ettevõtte eest. Nad üritasid mu sõpra veenda mitte oma tööst loobuma, öeldes, et ta oli asendamiseks liiga väärtuslik, kuid ta jäi kindlaks ja andis sisse lahkumisavalduse."