Armastus võidab taas

Armastus leiab alati tee. Süda, mis on täidetud Jumala armastusega ja tulise kirglikkusega tõe vastu, leiab tee teiste südamesse, ükskõik, kui karm ja kõva see ka ei tunduks. Ja just seda Saatan pühendunud kirjandusevangelistide juures vihkabki – nad lihtsalt ei aktsepteeri "ei"-d mingi vastusena. Jumala armastus südames, leiavad nad alati mingi tee. Ehk ei õnnestu see esimesel korral, kuid nad ei anna iial alla.

Philexi kaevanduskompanii, mis asub umbes kolmkümmend kilomeetrit Baguio linnast, Filipiinides, oli eelarvamuste küüsis. Eelarvamuste küüsis kõigi müügimeeste ja võõraste vastu, kes julgesid nende kogukonda tulla. Paljud kirjandusevangelistid üritasid seal varemgi raamatuid müüa, kuid ilma igasuguse eduta. Mõni üritas mitmeid kordi ning teda võeti igal korral nii ametnike kui elanike poolt vastu samasuguste eelarvamustega ja vaenulikkusega.

Siis läksid sinna linna üheksa õpilasest kirjandusevangelisti Filipiinide uniooni kolledžist. Neid võeti sama suhtumisega vastu, kuid nad tulid lagedale uue ideega ja suutsid inimeste südame võita.

Õpilased palusid kaevanduse ametnikelt luba kogukonna lastele vaheaja-piiblikooli korraldada – tasuta! See töötas! Neile anti luba. Tenniseväljakule toodi lauad, toolid ja tahvel. Siin pidid tudengid inimestele näitama, et pole tavalised õpilased, vaid et armastavad Issandat ja tahavad päästerõõmu ka Philexi kaevanduslinnaga jagada. Kaevanduse ametnikud imestasid, mida kümnepäevane "kool" lastele õpetada suudab. Vaikselt jälgisid nad toimuvat.

Kui piiblikool oli lõpule jõudmas, sai Wally Panaglima, tudengitegrupi juht, kompaniilt kirja. Aeglaselt ja ärevalt avas ta kirja, teadmata, mida oodata. Oma suureks üllatuseks luges ta sealt, et kompanii soovis neile tänukirjad anda.

Lõpetamise päeval tulid 65 piiblikooli õpilast kohale koolivormis. Ka nende vanemad tulid. Kõik olid õnnelikud. Külaliskõnelejaks oli turvaülem. Kõnes ütles ta: "Ma pole kunagi varem ühtegi kümnepäevast kursust näinud, mille käigus meie lapsed nii palju asju õppisid. Mu tütar õppis palvetama ja kuulekam olema, kuna võttis sellest osa." Teised vanemad noogutasid nõusolevalt. Kaevanduse direktor, keda nähtu liigutas, palus õpilastel järgmisel suvel tagasi tulla. "Te olete väga teretulnud," kinnitas ta neile. Kooliõpetajatele meeldisid piiblikooli laulud nii väga, et nad palusid nüüd lapsi laule neile õpetada.

Pärast seda olid neile uksed avali, et raamatutega tulla. Nad alustasid ka piibliuurimisgruppidega, enne kui tagasi kolledžisse läksid. Nende gruppide eest hoolitses edasi misjoni kirjastusosakonna vaimulik.

See oli taas kord üks armu ime.