Kümne käsu uurimine on Jumala iseloomu uurimine. Iga käsk, mis keelab hälbiva käitumise inimeste hulgas, on negatiivne väide ka selle kohta, missugune on Jumal. Kui Jumal keelab tapmise, palub Ta meil väärtustada elu nii, nagu Tema seda teeb.
1950-ndatel viis Stanley Miller läbi kuulsa eksperimendi. Selleks keeras ta kokku keemilise supi, mis pidi sarnanema väga ammuse maa ürgsetele tingimustele. Ta pani supi suletud süsteemi ja lasi sellesse elektrilaengu, mis pidi kopeerima välkusid, mis võisid tol ajal olemas olla. Kui ta oli lõpetanud, uuris ta oma supist elu märke, lootes selgitada, kuidas saab mitteelavatest komponentidest tekkida elu. Ta leidis käputäie aminohappeid, mis on iga bioloogilise organismi oluline osa, kuid need pole veel elu.
Läbi kirjapandud ajaloo oleme olnud piisavalt uudishimulikud, et üritada mõista meid ümbritsevat maailma. Uudishimu on meid hästi teeninud: läbimurded keemias ja füüsikas on palju tõenäolisemalt püsima jäänud. Kuid meie suurim vaenlane surm võidab meid jätkuvalt. Me ei ole suutnud aru saada elu põhiolemusest.
Me tunneme instinktiivselt ära elu, kui seda näeme. Me mõistame näiteks, et lilled ja oravad on elus, aga kaljud ja kivid ei ole. Me tunneme elu, kui seda näeme, kuid meil on raskusi mõistmisega, mis see on või kust see pärit on. Võime näha, kuidas inimkeha töötab, kui see on elus, aga oleme jõuetud seda uuesti aktiveerima, kui see on surnud ja elustamispunktist möödas.
Me võime ehitada palju asju, kuid oleme võimetud looma elu. See on üksnes Jumala tegevusala. Elu eksisteerib ainult sellepärast, et Jumal eksisteerib. Peetrus selgitab, et Jeesus on „elu Autor“ (Apostlite teod 3:15, ESV) ja Paulus ütleb, et Kristus ei ole lihtsalt elu allikas, vaid ka põhjus, miks elu jätkub: „Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas.“ (Kiri koloslastele 1:17)
See, et elu on Jumala omand, on hea uudis. Ta hindab sinu elu kõrgelt ja otsustab iga päev seda alal hoida. Ta peab sind enda omaks ja keelab teistel võtta seda, mis Talle kuulub.
In English