ISEENESLIK VÕIT
Avaldatud 11.7.2009, rubriik Päeva sõna
Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au. 1Aj 29:11.
Niikaua kui me jääme sõltuma Jumala väest, ei ole patul võimu meie üle. Kogemus, mida me tunneme, et kord oleme löödud ja teinekord võidukad, tuleneb sellest, et me ei sõltu Jumala väest kogu aeg. Meil on valusad mälestused aegadest, kui me kukkusime ja langesime ja olime võidetud vaenlase poolt. Me kaldume süüvima sellesse ühte korda, millal me ägestusime päeva jooksul ja järeldama, et meil ei ole olnud võite.
Ajastute igatsus, lk 668, räägib meile, et kui me tunneksime Jumalat nii nagu meil on eesõigus tunda, oleks meie elu pidev kuuletumine. Patt oleks meile vastik. Kas on võimalik, et kui me oleme lähedases läbikäimises Jumalaga ning toetume ja loodame Temale, me isegi ei märka mõningaid oma võitusid, sest need tulevad loomulikult? Kui kristlikus elus on võit ja kuuletumine, mis tuleb loomulikult ja spontaanselt, siis võib see tulla ilma, et me seda eriliselt märkaksime. Miks see nii on? Sest kui sellised võidud tulevad, kus on siis meie tähelepanu? See on Jeesusel. Siis, kui meie tähelepanu on meil endil, oleme nii teadlikud sellest, kuidas meil läheb – ja just siis kui meie tähelepanu on meil endil, kogeme me lüüasaamist!
Selle tõttu on Saatana jõupingutused suunatud pidevalt sellele, et juhtida meie silmad kõrvale Kristuselt, et Ta ei saaks täide viia oma tahet meie elus. Ta teab, et kui ta saab meid nii kaugele, et vaatame Jeesuselt iseendale, oleme tal peos. Ja ta on edukas meie tähelepanu kõrvale juhtimisel Kristuselt, kui ta tõmbab tähelepanu kas meie lüüasaamistele või meie võitudele! Oled sa kunagi kogenud lüüsaamist, sest Saatan on tulnud sinu juurde ja öelnud: „Vaata kui tubli sa oled hiljuti olnud“?
Kuid meile on öeldud: „Isegi oma mõttes ei langenud Ta [Jeesus] kiusatusse. Samuti võib olla meiega. Kristuse inimlikkus oli ühenduses jumaliku olemusega. Temas elav Püha Vaim tegi Ta võimeliseks võitlema. Ta tuli just selleks, et teha meid jumaliku iseloomu osalisteks. Seni, kui oleme usu kaudu ühenduses Temaga, pole patul meie üle võimu.“ – Ajastute igatsus, lk 123 (e.k. lk 74). Kui me jätkame Jeesusele vaatamist päev päeva järel, õpime järjest enam Temale toetuma.