TAGAKIUSAMINE ESIMESTEL SAJANDITEL

Kui Jeesus paljastas jüngritele Jeruusalemma saatuse ja Tema teise tulemise sündmusi, kõneles Ta ühtlasi oma rahva kogemusest alates sellest ajast, kui Tema läheb tagasi taevasse, kuni tagasitulekuni väes ja aus, et nad päästa. Õlimäelt nägi Päästja apostellikku kogudust tabavaid torme ja veel kaugemal tulevikus nägi Tema silm ägedat, laastavat maru, mis eelolevatel pimeduse ja tagakiusamise aegadel Tema järelkäijaid ründab. …

Algkoguduse ajalugu kinnitas Päästja sõnade täitumist. Maised ja põrgulikud väed ründasid Kristust Tema järelkäijate isikus. … Kristlastelt rööviti nende omand ja nad aeti kodudest välja. … Suur hulk neist pitseeris oma usutunnistuse verega. …

Kõige metsikumatel tagakiusamise aegadel hoidsid need Jeesuse tunnistajad oma usku laitmatuna. … Usu, kannatlikkuse ja lootuse sõnadega julgustasid nad üksteist katsumustes ja hädades vastu pidama. Ka kõikide maiste õnnistuste kaotamine ei suutnud neid sundida loobuma usust Kristusesse. Katsumused ja tagakiusamised olid vaid astmed, mis viisid nad lähemale lõplikule tasule, oodatud puhkusele. …

Asjatult püüdis Saatan hävitada Kristuse kogudust vägivallaga. Suur võitlus, mille käigus Jeesuse jüngrid oma elu jätsid, ei lakanud sellega, kui ustavad lipukandjad oma tööpostil langesid. Nad saavutasid võidu kaotuse kaudu. Jumala töötegijad küll hukati, kuid Tema töö läks edasi. Evangeeliumi levik jätkus ja selle vastuvõtnute hulk kasvas. … Üks kristlane, kellele paganlikud võimukandjad avaldasid survet tagakiusamise jätkumisega, selgitas: “Te võite küll meid piinata, vaevata ja rõhuda. Teie õelus paneb proovile meie nõrkuse, kuid teie julmusest pole midagi kasu. See ajendab teisi veel enam meie usku vastu võtma. Mida rohkem meid maha niidetakse, seda enam meid tärkab. Kristlaste veri on seeme.”

Tuhanded vangistati ja hukati; kuid teised võtsid sisse koha nende asemel. Usu pärast märtritena surnud olid nüüd varjul Kristuses ning Tema tunnistas nad võitjateks. Nad olid võidelnud head usuvõitlust ja saavad Kristuse taastulekul aukrooni. Kannatused lähendasid kristlasi üksteisele ja oma Lunastajale. – “Prohvetlik Vaim” (The Spirit of Prophecy, 4. kd, 39-42).