Kui Jumal kutsub

America Cecilia Pires on kirjandusevangelist Venezuelas. Tänases loos tunnistab ta sellest, kuidas Jumal teda elus Tema südametevõitjaks juhtis.

Kui ta mööda maja ringi sebis, et seda hingamispäevaks korda saada, märkas ta muude raamatute ja ajakirjade hulgas ligitõmbavat brošüüri, mis oli nii kaunis ja värviline, et ta pidi kohe maha istuma ja lugema asuma. See jutustas kirjandusteenistusest ja rääkis justkui otse temaga.

Ta omandas edukalt tööstusjuhi hariduse. Nüüd oli ta abielus, kolmekümne aastane ning tal oli stabiilne, hästitasuv töö. Ometi avaldasid brošüüri vastupandamatud sõnad talle sügavat muljet, sest kirjeldasid kirjandusevangelismile pühendatud elu. Ta tahtis samuti kuidagi hingedevõitmisega seotud olla. Tundus, et see oli isiklik kutse tööle asuda. Ta langes põlvedele ja asus siiralt palvetama. Enne tõusmist sai talle selgeks, mida ta tegema peab. Ta tõotas Issandale, et temast saab hingedevõitjast Jumala misjonär; et jätab administratiivtöö ja hakkab kirjandusevangelistiks! Ta helistas kirjastusjuhile, et nõu küsida.

Juhi õhutusel õppis ta selgeks raamatute esitlemiseks vajaliku jutu ja sai häid kogemusi. Siis vähenes ta läbimüük väga järsku ja lakkas peaaegu täiesti. Ta ei suutnud seda mõista. Ta laskus taas põlvedele ja rääkis Issandaga, hüüdes: "Jumal, ma ei taha enam raamatuid esitleda! See on mulle kannatused kaela toonud ja pole olnud see, mida ootasin."

Kui ta niimoodi palvetamist jätkas, juhtus ta sees midagi. Ta kuulis järsku häält, mis ütles: "Pea meeles tõotust, mille mulle just siinsamas andsid." Järsku sai ta aru. Kõik toimus selleks, et valmistada teda ette selle töö jätkamiseks nii, nagu Tema seda soovis – pühendunult, tõelise pingutusega ja vajadustel valmisolekuga ka ohvriteks.

Kui ta põlvedelt tõusis, oli ta positiivselt meelestatud. Nagu pusletükid oma koha leiavad, mõistis ta nüüd, et polnud ainult ustav seitsmenda päeva adventist, vaid kirjandusteenistuse kaudu ka osa evangeeliumitööst.

Ta tunnistab: "Sellest päevast, mille põlvedel veetsin, olen ametis kasvanud. Mu suhe Jumalaga on selle teenistuse kaudu tohutult tugevnenud. Räägin Temaga iga päev ja hoian hoolega seda lähedast suhet. Tunnen end nüüd Tema misjonäri rollis kindlana. Kui julgusetus vallutada üritab, ei õnnestu see tal kauaks, sest ma leian varjupaiga Jesaja 41:10 sõnades: "Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega.""