Liisuosa

Kui Iisraeli suguharud hakkasid Joosua juhtimisel tõotatud maale jõudma, pidi iga suguharu saama endale ühelt põlvkonnalt teisele pärandatavad maavaldused, mis jaotati liisuheitmisega. Neid maavaldusi nimetati nii pärisosaks kui liisuosaks. Määrati ära nii suguharude piirid kui ka väiksemad maatükid perekondade kaupa. Nii pidi igal suguvõsal, perekonnal ja lõpuks ka igal inimesel olema koht, mida ta võiks nimetada koduks, päriselt oma paigaks. See koht ei tulnud neile kätte niisama, vaid selle omandamise nimel pidi igaüks vaeva nägema ja võitlema.

Enamasti olid välja jagatavad liisuosad põllumajandusliku väärtusega. Ainult Aaroni järeltulijatele ütles Jumal, et Tema ise on nende pärisosaks ning kogu Leevi suguharule sai pärisosaks teistelt suguharudelt kogutav kümnis. Selle eest tuli leviitidel ja preestritel hoida korras kogudusetelgiga seonduv ning toimetada vaimulikke talitusi.

Taavet oli Juuda suguharust ja nende liisuosaks oli põllumajanduslik maa. Taavetit ennast tuntakse Piibli lehekülgedelt kui vaprat karjapoissi, kes juba noorpõlves sai karja kaitstes jagu nii lõvist kui karust. Ometi peab ta ise oma liisuosaks Jumalat ja ta rõõmustab selle eesõiguse üle.

Mõnes mõttes on meie igaühe elusaatus võrreldav liisuosaga Jumalalt. Igaühel meist on koht, mille Jumal on meile oma plaanides ette näinud. Kahjuks said ainult väga vähesed suguharud täies mahus hakkama oma liisuosa kättevõitmisega ja nõnda kipub see olema ka meiega.

Kui tihti juhtub, et me elame oma elu poolikult, haarates ainult pisikese osa sellest, mille Jumal on meile ette näinud! Või lubame me ennast survata asjadel, mille üle peaksime Jumala abiga võidu saavutama! Võib juhtuda ka nii, et me läheme Daani suguvõsa kombel kergema vastupanu teed ja lahkume paigast, kuhu Jumal on meid saatnud, välgutades mõõka nendel võitlustandritel, mida Jumal ei ole meile andnud.

Positiivse poole pealt on toredaid näiteid suguharude koostööst, kes üksteist võitlustes toetasid. See on hea eeskuju! Samuti on tänahommikune tekst meeldetuletuseks sellest, et isegi karjapoisina võib meil olla liisuosa Jumalas. Kui Issand on minu põllu- ja karikaosa, siis on minu elu mõõdunöörid langenud meeldivate paikade peale ja ma näen kogu oma pärisosa ilusana. Tänu Jumalale selle eest!

Hea Isa, tänan Sind, et oled minu pärisosa ja hoiad mind oma armus. Aita mul näha Sinu poolt mulle määratud osa ilusana ja elada täies usalduses Sinu plaanide vastu.

Hele Kulp