JEESUS ON MEIE TARKUS

Selleks,et teada saada erinevust kristluse ja teiste religioonide vahel, ei ole sul vaja osta raamatut maailma religioonidest või minna vastavasisulisele kursusele. Sul on vaja vaadata vaid ühele asjaolule. Religioonid, mis ei ole kristlikud, on rajatud eeldusele, et inimene saab mingil viisil end ise päästa. Üksnes kristlik religioon ütleb, et inimkond vajab Päästjat, sest ta ei ole piisavalt suur, et end ise päästa. Kuid meil on vaja tarkust ülalt, et taibata seda tõsiasja ja see siis vastu võtta.

1. kiri Korintlastele 1:30 ütleb, et Jeesus on meie tarkus. Mõned ütlevad, et see kirjakoht viitab Kristuse poolt meile omistatud ehk meie arvele pandud, mitte meile edastatud tööle. Kas nende kahe termini erinevus on arusaadav? Võib-olla võiks siin abiks olla üks mälu abistav vahend. Väljend ’meie arvale pandud’ viitab sellele, et taevas on meie arvele midagi üle kantud. Teine väljend aga tähendab midagi, mis saab meie elu osaks. Kas Jumala poolt tõotatud tarkus on midagi, mida Ta paneb taevas meie arvele? Sellest poleks palju kasu, kas pole nii? Meie kirjakoht ütleb, et „kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab /.../ ja talle antakse.“

See on oluline punkt järgmise kolme anni tõttu, millest on räägitud kirjas Korintlastele. Kristus Jeesus on „saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks.“ Ka need ei ole lihtsalt pandud meie arvele. Nad sisaldavad ka Jumala tööd meie sees. Just nii nagu tarkus tuleb meile Kristuselt, tuleb ka õigus ja kõik ülejäänu.

Jeesus on meie tarkus, et me mõistaksime päästmise, õiguse (ehk õigeksmõistmise), pühitsuse ja lunastuse suuri tõdesid, mis sisaldavad meie päästmise kõiki erinevaid külgi, kaasa arvatud austamist, mis toimub siis, kui me läheme Jeesusega kaasa, kui Ta tuleb taas. Kõik kolm aspekti sisalduvad päästmises, ja kõik kolm tulevad kui kingitus Jeesuselt, kui me jätkame ususõprust Temaga.