JEESUSE TUNNISTUS ILMUTAB JUMALA IGAVEST ARMASTUST

Mehe kaudu, kes on “vend ja kaasosaline viletsuses”, ilmutab Kristus oma rahvale kohutavat kokkupõrget, millega neil tuleb silmitsi seista enne Tema teist tulemist. Enne, kui nende silme ees avanevad pilguheidud ägedale võitlusele, meenutatakse, et ka teised usklikud on joonud samast karikast ja neid on ristitud sama ristimisega. Tema, kes tegi vastupidavaks varasemad tõetunnistajad, ei loovuta oma rahvast ka viimses võitluses.

Metsiku tagakiusamise ja suure pimeduse ajal, mil Saatan näis võidutsevat Jumala ustavate tunnistajate üle, saadeti Johannes vanuigi pagendusse. Ta eraldati usukaaslastest ja lahutati evangeeliumitöö ülesannetest, kuid ta ei olnud lahutatud Jumala ligiolekust. Üksildane pagenduspaik osutus talle taevaväravaks. Ta kirjutab: “Ma olin vaimus Issanda päeval” – pühal päeval, mida Jumal oli õnnistanud ja Enda päevana teistest päevadest eraldanud – “ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast, mis ütles: “Mida sa näed, kirjuta raamatusse. … Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane.” …

Kristus kõnnib kuldsete lambijalgade vahel. Selliselt piltlikustatakse Tema suhe kogudustega. Ta on osaduses oma rahvaga. … Kuigi Ta on taevases pühamus Ülempreester ja Vahemees, kõnnib Ta ometi maa peal olevate koguduste keskel. …

Kui Püha Vaim taas prohvetile tõendeid esitas, nägi ta ust taevasse avatuna ning kuulis häält, mis kutsus teda vaatama tulevikusündmusi. Ta kirjutab: “Ennäe, taevas seisis troon, ja keegi istus troonil. See istuja oli sarnane jaspise- ja karneoolikiviga.” Teenivad inglid olid Tema ümber, oodates innukalt võimalust täita Tema tahet, kõrgel trooni kohal aga nägi Johannes Jumala tõotusevikerkaart, lepingumärki Noaga sõlmitud seaduselepingust – tagatist Jumala halastusest igale kahetsevale, uskuvale inimesele. See on igavene tunnistus tõsiasjast, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” See kuulutab kogu maailmale, et Jumal ei loovuta iialgi võitluses kurjaga oma rahvast. – Käsikiri 100, 1893.