Mõtted tänaseks
Kogudusetelk − kaasaskantav pühamu, mida kanti kaasas, kui Iisrael kõrbes rändas − oli tagasihoidlike mõõtmetega. Selle kergesti lahtivõetava konstruktsiooni (kaasa arvatud püha ja kõige püham paik) pikkus oli umbes viisteist meetrist ja laius umbes viis meetrit. Seepärast võib olla üllatav, kui avastame selle ehitamise üksikasju. Betsaleelil ja Oholiabil oli luba võtta tööle nii palju käsitöölisi, kui nad vajalikuks pidasid, ja nad võisid tellida parimat puidu, peale selle suurtes kogustes kulda, hõbedat ja vaske ning peent kangast.
Piiblis toodud kogudusetelgi kirjeldus võimaldab meil Oholiabi töö tulemust ette kujutada. Tema ja ta kaaskäsitööline ei pidanud tegema ainult midagi otstarbekohast, vaid ka midagi, mis oli peenelt kaunis. Jumala antud juhistest kogudusetelgi − ja hiljem templi − ehitamiseks järeldame, et Jumal armastab ilu. Võib-olla mõistsid keskaja katedraalide ehitajad seda paremini, kui meie tänapäeval oma kokkusaamiskohti ehitades.
See on aspekt, mida me tänapäeval suurel määral sageli eirame. Me rõhutame kujundatava otstarbekust. Kui ehitame uue kiriku, siis peavad hoone ja selle sisustus eeldatavasti olema mitmeotstarbelised. Meie peas valitsevad mõtted kuludest ja tõhususest. Need asjad on kindlasti olulised, kuid ärgem unustagem, et Jumal armastab ka ilu.
Minu palve
Armas Issand, Sa oled loonud arvutul hulgal kauneid asju. Aita, et ma ei unustaks kunagi, et Sina armastad ilu!
In English