Tähendamissõnadega õpetamine

Avaldatud 1.5.2017, rubriik Päeva sõna

Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde. Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Matteuse 13:1−3

Jeesuse tööperioodi kestel toimus kaks suuremat üleminekut. Ühe puhul oli tegemist asukohaga ja teise puhul õpetamise meetodiga.

Tema varasem õpetamine oli suures osas toimunud sünagoogis. See oli arusaadav, sest see oli koht, kus juudi rahvas lootis kuulda Jumala Sõna seletamist. Ent vastupanu tõttu Jeesuse õpetusele oli mõistlik vältida neid kohti, mis olid saanud vastuseisu ilmnemise paikadeks. Peale selle oli Tema populaarsus rahva hulgas nii palju kasvanud, et sünagoog ei suutnud rahvahulki mahutada. Seepärast leiame Ta Matteuse 13. peatükis järve ääres õpetamas.

Õpetamiseks polnud nüüd üksnes uus kokkusaamiskoht, vaid Jeesusel oli ka uus metoodika: „Tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega.“ Mitte et Ta poleks varem tähendamissõnu kasutanud, aga vastupanu suurenedes hakkas Ta neid rohkem tarvitama.

Jeesus polnud esimene juudi õpetaja, kes tähendamissõnu kasutas, aga Klyne R. Snodgrass kirjutab: „Pole tõendusmaterjali, et keegi enne Jeesust oleks kasutanud tähendamissõnu nii järjekindlalt, loominguliselt ja efektiivselt kui Tema.“

Keegi on tähendamissõna kohta tabavalt öelnud, et see on „maine lugu, millel on taevane tähendus“. Selles kasutatakse mingit maa peal tuttavat illustratsiooni, et aidata inimestel mõista taevast või vaimulikku reaalsust.

Tähendamissõnades õpetamisel on mitu eelist. Esiteks oli see ohutu. Kuna mõned soovisid Jeesust hävitada, sai Jeesus tähendamissõnu kasutades õpetada viisil, mis ei tõuganud Tema vaenlasi liigselt eemale ega andnud neile konkreetseid sõnu, mida nad saanuks Tema vastu kasutada.

Teine eelis on, et inimesed armastavad lugusid ja vanaaja juudid polnud mingi erand. Iga jutlustaja tunneb loo jõudu tähelepanu köitmisel.

Aga tõenäoliselt on nende suurim väärtus kestev õpetuslik funktsioon. Ellen White sõnastas seda hästi: „Kui inimesed hiljem nägid objekte, millega Jeesus oli oma õpetusi illustreerinud, meenutasid nad jumaliku Õpetaja sõnu. Päästja õpetuste tähtsus sai Pühale Vaimule avatud mõistusele üha enam arusaadvaks. Mõistatused said selgemaks ning see, mida oli olnud raske taibata, muutus endastmõistetavaks.“ („Kristuse tähendamissõnad“, orig lk 21)

Jaga Facebookis