Ühel maakonnalaadal oli välja pandud eraldi auhind kõige paremate õunte eest. Võistluse reklaamlehed saadeti laiali üle kogu maakonna.
Oli inimesi, kes viskasid saadud reklaamlehe lihtsalt minema ning unustasid asja kohe, sest polnud huvitatud mingitest õuntest. Ülejäänud aga hakkasid planeerima, kuidas võitu toova õunani jõuda.
Härra Thompkins, ametilt tisler, võttis tüki männipuud ning nikerdas sellest kauni õuna. See oli täpselt õige suurusega. Pärast ülevärvimist ja läikimalöömist nägi see välja täpselt nagu päris õun.
Proua Jones kiirustas linna lõnga järele. Tema otsustas õuna hoopis kududa. Kui ta sellega valmis sai, siis nägi see välja täpselt nagu päris õun!
Mõned tegid oma õunad plastikust, teised heegeldasid, kolmandad tikkisid kangale. Mõned kasutasid savi, keraamikat või isegi klaasi.
Ainult vähesed viisid võistlusele päris õunu õunapuult – tõelisi puuvilju.
Kui saabus laadapäev, oli näitusel palju väliselt väga ilusaid õunu. Kui aga kohtunikud hakkasid õunu lahti lõikama, et näha, mis neil sees on, siis kõik kunstõunad diskvalifitseeriti.
Kui sa tahad kasvatada õunu, siis kõige parem on leida või istutada üks õunapuu. Ja kui sa tahad kasvatada tõelisi kristlase elu vilju, siis kõige parem on olla kristlane. Õunapuu kannab õunu, sest ta on õunapuu, mitte kunagi sellepärast, et ta peab olema õunapuu. Kristlane teeb õigust seepärast, et ta on kristlane, mitte seepärast, et ta peab seda tegema. Oluline on see, mis on sees. „Plaanid, mis alustavad väljast ja liiguvad sissepoole, on määratud läbikukkumisele. Jumala plaan on alustada kõigi raskuste keskpunktist – südamest – ja sealt edasi väljapoole liikudes viia ellu õiguse põhimõtted.“ – Nõuandeid dieedist ja toitumisest, lk. 35.
In English