Suguliselt edasikantavate haigustega kaasnevate väljakutsetega toimetulek

Tänapäeva maailm seisab silmitsi tõsiste eetiliste, meditsiiniliste ja sotsiaalsete probleemidega, mis tulenevad kasvavast seksuaalsest vabadusest ja juhusuhete sallimisest.

Kristlased on osa ühiskonnast ja ühiskonnas toimuv mõjutab ka Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudust reageerima toimuvatele muutustele.

Suguliselt edasikantavate haiguste probleemi tõsidusest räägib fakt, et ÜRO on koostöös liikmesriikide valitsustega, tervishoiuorganisatsioonide, usuliste, poliitiliste ja majandusjuhtidega loonud hulgaliselt teadusliku uurimise ja tervishoiuga tegelevaid koostööprojekte, mis on keskendunud nende haiguste ärahoidmisele ja leviku tõkestamisele. Peamine eesmärk on suguhaiguste ravi või vähemalt nende levimise aeglustamine.

Eriline riskirühm on teismelised ja isegi nooremad, kes on kõige vastuvõtlikumad sõpruskonna ja meedia survele, et abieluväline suguelu on normaalne ja igati vastuvõetav. Paljud puberteediikka jõudnud noored on suguliselt aktiivsed, väljakujunenud seksuaalkäitumisega.

Seoses viimasega mõjutavad suguliselt edasikantavad haigused ka füüsilise ja emotsionaalse tervise probleemide kasvu.

Edu on saavutatud järgnevates valdkondades:

uurimused on andnud paremaid andmeid olukorrast,
kondoomi kasutamine on vähendanud soovimatute raseduste hulka ja tõkestanud suguhaiguste levikut,
teadvustatakse juhusuhete ohtlikkust,
paremad ravivõimalused on pidurdanud suguhaiguste levikut,
on mõistetud, et juhuseksiga kaasneb sageli pikaaegne emotsionaalne stress,
toetust on leidnud seisukoht, et ainult abielusisene seks on turvaline ega kahjusta emotsionaalselt tervist.

Need arengud, kuigi tagasihoidlikud, on kinnitanud oma kasulikkust ja positiivset mõju. Seitsmenda päeva adventistide hoolekandetöötajaid julgustatakse jätkama pingutusi sel alal ja ka koguduseliikmeid kutsutakse üles neid igati toetama. Pragmaatiline lähenemine neile valdkondadele, igapäevaelus nende probleemidega tegelemine ja sobivate lahenduste otsimine ei tähenda abieluvälise suguelu või truudusetuse propageerimist. Neid jõupingutusi peaks nähtama kui kaastundest tulenevaid, vähendamaks seksuaalse käitumise negatiivseid kaasnähtusi.

Aeg-ajalt on pereliikmed, pastorid, õpetajad, arstid ja teised abiosutajad olnud silmitsi olukorraga, kus abivajaja ei soovi muuta oma seksuaalkäitumist ega elada Jumala moraalinormide kohaselt. Sel juhul saab nõustaja viimase abinõuna soovitada kasutada rasestumisvastaseid vahendeid, et ennetada rasedust ja suguhaiguseid. Erilist hoolt peaks kandma teavituse eest, et rasestumisvastaste vahendite kasutamine annab ainult ajutist kaitset haiguste vastu ja nende leviku tõkestamiseks. Tõeline kaitse seisneb piibellikus abielukontseptioonis ja abieluväliste (juhusuhete) vältimises. Mitte mingil tingimusel ei tohi isikut tema eelistuste pärast alandada ega rünnata, sest koguduse peamine eesmärk on jõuda igaühe südameni ja selleks on Jumalalt tarkuse ja juhtimise palumine vältimatu. Jumal soovib, et mehed ja naised kasutaksid iga võimalust, kutsudes inimesi elama kõrgeima moraalistandardi kohaselt, ka seksuaalelu, austades kõiges oma Loojat.

Piibli põhimõtteid

Kuigi eelpool kirjeldatud abistamisviisid toovad kasu abivajajale, on need siiski reaktsioon probleemile nimega patt. Pühakirjas on esitatud täiuslik plaan Jumala kingituste, kaasa arvatud seksuaalsuse, kasutamiseks. Jumala ideaalplaan inimese jaoks, kes elab patuses maailmas, on esitatud Pühakirjas.

1. Seksuaalne intiimsus on abielu jaoks. Seksuaalsus on Looja kingitus inimkonnale. (1Ms 1:26,27). Evangeeliumid kutsuvad üles hindama Looja antut ja elama kooskõlas taevalike eesmärkidega(1Kr 3:16, 17; 6:13-20; Ef 5:1-8; Fil 1:27; 1Ts 4:3-7). Jumala plaani kohaselt on seksuaalne intiimsus mõeldud mehe ja naise abielu jaoks (1Ms 2:24, 26; 2Ms 20:14; Õp 5; Ül 4:12; 8:8-10; 2:6, 7; 3:5; 8:3, 4; Ho 3:3; Hb 13:4). Seksuaalsus aitab mõista jumalikku metafoori, võrreldes abielu ja Jumala ja tema rahva vahelist suhet (Js 54:5; Ho 2:14-23; 2Kr 11:2; Ilm 19:6-9; 21:9).

2. Seksuaalne intiimsus väljaspool abielu on ebamoraalne ja kahjutekitav. Selline suhe mõjub kahjulikult inimesele (3Ms 18:6-3; Rm 1:24-27; 1Kr 6:18) ja ka abielusuhtele Õp 5:1-23). Pühakirja kohaselt on see patune eluviis (Gl 5:19, Kl 3:5).

3. Jumal tunnistab inimeste nõrkusi, Tema tahe ja soovid inimeste suhtes on ajas muutumatud (Ml 3:6; Mt 5:17-20; Ap 20:27). Tema tingimusteta armastus ja soov päästa on võrdselt muutumatud (Jh 3:16; Rm 5:8; 8:35-39; Ef 1:1-14; 3:14-19; 1Jh 4:7-10). Evangeeliumi sõnum Jeesuses Kristuses põimib selle kokku (Ps 85:10; 1Jh 2:1,2). Jumala arm on langenud inimkonna ainus lootus (Rm 3:23, 24; 5:1, 2, 20; Ef 2:1-5). Ta kannatab kaua ja on kannatlik inimeste eksimustega (4Ms 14:18, 19; Ps 86:15; 103:13, 14; Ho 11:8, 9; Jn 3:1; 4:10, 11; Mt 23:37; 1Tm 1: 15, 16). Jumala arm ei tähenda, et võib patustada (Rm 6:1, 2), armu läbi viib Jumal lõpule oma päästmistöö patuses maailmas (Rm 5:12-21). Jumala reaktsioon lahutusele (4Ms 24:1-5; Es 10:10, 11; Mt 19:7, 8), mitmenaisepidamisele (2Ms 21:10; 4Ms 17:17; 21:15-17; Mt 19:4, 5), liha tarbimisele (1Ms 1:11, 12, 29, 30; 9:3; 3Ms 3:17; 11:47), kuningavõimu kehtestamisele (1Sm 8:7; 10:19; Ho 13:11) näitab Jumala plaani ja inimese tahte lahknevust. Isegi nende näidete varal näeme Tema armu jätkuvalt töötamas patust moonutatud maailmas.

4. Koguduse missioon on töötada langenud maailmas, tingimustes, mis ei kattu Jumala ideaalplaaniga. Nii usklikud kui ka uskmatud kannatavad patu tõttu ja on avatud selle ohtudele (Jh 17:15; 1Jh 2:15). Kogudus on nii usklike kui uskmatute jaoks (Ef 2:19-22; 4:11-13, 15; 1Ts 5:11; 2Pt 3:18), tõstes üles igavesi väärtusi (Js 43:3, 4, 7; Mt 12:12; Lk 12:7; 15:1-32; 1Pt 1:18, 19), kaitstes nõrku ja neid, kes on haavatavad (Rm 15:1; 1Ts 5:14; Hb 13:3), tõstes esile elu säilitamist ja tervist (Jh 10:10; 1Kr 6:19; 3Jh 2) ja kutsudes mehi ja naisi üles olema Jumala poolt valitud pühad Ef 4:1; 5:8; 1Pt 1:15, 16; 2:5, 9). Kogudus kohtub inimesega seal, kus ta hetkel on (1Kr 3:1, 2; 7:1-28), ja kutsub üles järgima kõrgimaid elustandardeid (Lk 19:5-10; Jh 8:3-11; Ap 17:18-34).

5. Vaimuliku kasvamise protsess viib Jeesuse-sarnase eluni pöördumise kaudu (Jh 3:3, 7; Ap 3:19; Rm 12:2; 2Kr 5:17) ja kasvu jätkumiseni (Õp 4:18; Lk 2:52; Ef 3:17-19; 4:11-15; 2Pt 3:18). Pöördumisel võtab usklik usu kaudu vastu Kristuse täiusliku elu, kogedes Püha Vaimu muutust oma väärtushinnangutes (Jh 3:5; Gl 2:20). Sisemised ja välised jõud põrkuvad vastpöördunu elus (Gl 5:16-18; 1Jh 3:20), kuid armu poolt läbiviidav muutus jätkub (Gl 5:16-18; 1Jh 3:20) vajadusena Jumala väele lootma jääda (Rm 8:5-7; Gl 5:24, 25) ja muudab inimese lõpuks Jeesuse sarnaseks (Gl 5:22-25; Ef 5:1). Pühakiri kutsub inimesi üles kasvama nii moraalses kui vaimulikus mõttes (Lk 2:52; 1Kr 13:11; 14:20). Selle kasvu säilitamine ongi evangeeliumikäsu täitmine (Mt 28:20; Ef 3:14-24). Usklik kasvab tundmises ja tarkuses, mõistes oma seisukohti igapäevaelu kontekstis (Mt 11:15) ja katsumustes (Rm 14:1-21; 1Kr 8:9-13). Tagasilööke võib esineda (Mt 13:34; Jh 16:12; Ap 17:30; 1Kr 3:1, 2), kuid kasv jätkub Jumala tahte paremas tundmaõppimises (Jh 16:13) ja suuremas armastuse väljendamises Jumala ja teiste suhtes (Mt 22:37-39; Jh 13:35; 8:9; 13:11; 1Jh 3:14; 4:11, 12). Jumala õnnistuses kasvamine tähendab evangeeliumi esitamist jüngrite võitmise kaudu isegi nendele, kes on seksuaalselt patustanud (1Kr 6:9-11).

Kokkuvõtteks

Kogudus kinnitab Piibli põhimõtteid seksuaalsusest kui Looja kingist inimesele abielu osana kristlikus jüngerluses.
Adventkogudus on pühendunud Piibli seisukohtadele seksuaalsuse suhtes, esitades neid igas kultuuris vastuvõetaval viisil. Kogudus rõhutab, et inimese keha tundmaõppimine ja selle protsesside mõistmine, kaasa arvatud seksuaalsus ja selle koht abielus, vajavad mõistmist enne otsuste langetamist seksuaalküsimuste ja seksuaalkäitumiste valdkonnas. Kogudus rõhutab, et oma seksuaalsuse väärkasutamine ja inimsuhete kuritarvitamine on vastuolus Jumala tahtega.
Kogudus kutsub üles pühendama ennast Jumalale, loobudes abueluvälistest suhetest ja olles seksuaalselt truu oma abielus. Kristliku moraali põhimõte on abieluvälistest suhetest hoidumine kui ainus võimalik ja tõeline turvalise suhte alus. Seksuaalne aktiivsus väljaspool abielu on kahjulik ja ebamoraalne. Jumalikud kõrged moraalistandardid tagavad Tema kingituse õige kasutamise, neid standardeid peaks kogudus hoidma ülal ka siis, kui ümbritsev maailm need hülgab.
Kogudus tunnistab inimkonna patusust. Inimesed teevad vigu, langetavad valesid otsuseid ja võivad isegi tahtmatult praktiseerida Jumalale vastuvõetamatut seksuaalkäitumist. Mõned isegi ei tea, kuhu pöörduda, et neis küsimustes saada piibellikku suunamist. Kahjuks toob Jumalast lahkumine tagajärjed. Emotsionaalsed ja vaimsed haavad on Jumala plaaniga vastuollu mineva seksuaalkäitumise tagajärg. Kogudus saab oma teenimises aidata neid haavu siduda, andestades, ravides, juhatades kannatanu tagasi Jumala tervistava väe juurde. Kogudus peaks juhatama langenud tagasi abiandjate juurde, aidates nii üksikutel kui ka (nende) perekondadel leida vajadusel ka professionaalset abi.
Kogudus nõustub, et abielupaaridel on moraalne õigus kasutada rasedusvastaseid vahendeid, kaasa arvatud kondoomi. Kondoomi kasutamine on vajalik eriti siis, kui üks osapooltest on teatud põhjustel nakatunud seksuaalsel teel levivasse haigusesse, ohustades tervet osapoolt haigusega. Teisalt tekitab kondoomi kasutamine abielueelses seksuaalsuhtes, näiteks vähendamaks haiguste levikut kui ka kontrollimaks rasestumist, väljaspool abielusuhet moraalialaseid küsimusi. Nendele tuleb läheneda Jumala plaani silmas pidades. Jumal soovib, et inimene kasvaks moraalselt tugevaks isikuks, kes teostaks koguduse missiooni. Kuigi kondoomi kasutamine on teatud ulatuses pidurdanud haiguste levikut ja hoidnud ära soovimatuid rasedusi, ei ole kondoomi abieluväline kasutamine piibelliku moraali seisukohast õigustatud. Samuti ei hoia kondoomid ära emotsionaalset valu ega vähenda riskikäitumise mõjusid. Kogudus pöördub noorte ja täiskasvanute poole, nii uskmatute kui usklike poole, kutsudes üles elama Kristuse armus Jumala ideaalis seksuaalsuse suhtes.
Kogudus tunnistab, et juhul kui abielus isik võib olla ohus, et ta võib ise nakatuda või kanda edasi seksuaalselt edasi antavat haigust (näiteks HIV-viirus) oma abikaasale, on kondoomi kasutamine mitte ainult moraalselt vastuvõetav, vaid ka tungivalt soovitatav, juhul kui mees ja naine on otsustanud, et nad jätkavad suguelu. Kondoomi kasutajaid peab hoiatama kondoomiga seotud riskide eest ja informeerima HIV-viiruse levikust.

Üleskutse

Me oleme silmitsi kriisiga, mis ohustab inimeste elu ja heaolu, ka koguduseliikmete hulgas. Nii vanad kui noored on ohustatud. Kogudus peab välja töötama arengustrateegia seksuaalhariduse ja haiguste ärahoidmise valdkonnas. Kaasama peab kõiki vahendeid tervise, sotsiaaltöö, hariduse, pastorite teenistuse vallas. See kriis nõuab otsustavat lähenemist nii kodus, koolis kui ka ühiskonnas. Inimkonna saatus on kaalul ja aega on jäänud vähe.

(PS! Uurimused on näidanud, et kondoomi õige kasutamise korral on 97% juhtudest ära hoitud soovimatu rasestumine, 85-90% juhtudest takistatud viiruste levikut. Pideva ja õige kasutamise korral on viiruste levikut tõkestatud 97% juhtudest.

See seisukoht võeti vastu seitsmenda päeva adventistide täitevkomitee iga-aastasel koosolekul 27. septembril 1998 Iguacu Fallsis Brasiilias