Automaatsed või poolautomaatsed sõjaväe jaoks toodetud relvad on muutunud tsiviilisikutele üha enam kättesaadavaks. Mõnes maailma piirkonnas on suhteliselt lihtne selliseid relvi soetada. Need on nähtavad mitte ainult tänavatel, vaid juba ka koolinoorte käes. Paljud kuriteod on toime pandud just selliste relvadega, mis on valmistatud inimeste tapmiseks; nende igapäevaseks kasutamiseks puudub igasugune seaduslik alus.
Jeesuse õpetused annavad juhised kristlastele. Kristus tuli elusid päästma (Luuka 9:56). Kui Peetrus tahtis oma relva kasutada, ütles Jeesus: “Pane oma mõõk tagasi tuppe... Kõik, kes mõõka kasutavad, surevad mõõga läbi.” (Mt 26:52, TEV). Jeesus ei soosinud vägivalda.
Mõned väidavad, et relvade keelustamine piirab inimõigusi ja et kuritegusid ei soorita relvad, vaid inimesed. See on tõsi, ent vägivallatsemisele ja kuritegevusele kaldutakse ikka relvade toel. On ka tõsi, et relvade kättesaadavus toob kaasa vägivalla. Võimalus osta või muul viisil soetada automaatseid või poolautomaatsed relvi ainult suurendab kuritegudest tulenevalt surmajuhtumite arvu. Tsiviilisikute valduses olevate relvade hulk Ameerika Ühendriikides on viimase nelja aasta jooksul suurenenud hinnanguliselt 300 protsendi võrra. Sama ajavahemiku jooksul on olnud märgatav relvastatud rünnakute ja nendest põhjustatud surmajuhtumite kasv.
Enamikus maailmariikides ei saa eraisikud seaduslikult eelpoolnimetatud relvi osta. Adventkiriku seisukoht on, et relvade kättesaadavus teatud maailma piirkondades on murettekitavalt kasvanud. Nende kättesaadavus tähendab uute traagiliste arengute kasvu.
Rahu hoidmine ja elu kaitse on kristlaste eesmärk.
Kurjust ei saa hävitada kurjusega, vaid headusega. Seitsmenda päeva adventistid soovivad seaduslikke vahendeid kasutades teha koostööd, et vähendada ja võimalusel ka kõrvaldada kuritegevuse tekkepõhjuseid. Avaliku julgeoleku tagamiseks ja inimeste elu hoidmiseks tuleks automaatsete või poolautomaatsete relvade müüki rangelt kontrollida. See vähendaks relvade kasutamist vaimsete häiretega inimeste, kurjategijate ja uimastikaubandusega tegelevate grupeeringute poolt.
See avalik seisukoht avaldati president Neal C. Wilsoni poolt 5. juulil 1990 Indianapolises Indianas Peakonverentsi istungil.